Uue aasta hinnatõusud kergendavad juba jaanuarist alates iga eestlase
rahakotti vähemalt 300–400 krooni võrra pluss veel tavapärane inflatsioon,
kirjutavad Martti Kass ja Allar Viivik SL Õhtulehes.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | diiler
Et pappi saada , oleksin nõus kasvõi diileriks hakkama.
juhuslik
Peate presidendiks või riigiisaks hakkama siis ei puuduta teid igasugu tõusud.Saab maksumksja kulul ...
|
|
Uuel aastal kallinevad toit, küte, vesi, arstiteenused ja ühissõidukite
piletid. Et suvi oli kuiv ning viljasaak jäi kehvapoolseks, siis tõstavad
möldrid jahu hinda.
Eesti suurim jahutootja, aktsiaselts Tartu Veskid, on mulluse sügisega
võrreldes lisanud tonnihinnale ligi viiendiku. Saia- või leivapätsi hinnale
tähendab see vähemalt paarikroonist lisa.
Rängalt tabab hinnatõus gaasitarbijaid. Venemaa müüb Eestile gaasi uuel
aastal maailmaturu hindadega, mis lööb valusalt kõigi väiketarbijate taskule.
Kui seni maksid nad kuupmeetri gaasi eest 4 krooni 70 senti, siis 1. jaanuarist
tuleb letti laduda peaaegu kaks korda rohkem – 8 krooni 25 senti. Suuremad
tarbijad pääsevad «vaid» 35–48-protsendilise hinnatõusuga.
Paar päeva tagasi said «rõõmustava» uudise ka küttepuude, -turba ja kivisöe
ostjad.
Tuleva aasta 1. juulini on kütte ja soojusenergia käibemaks veel 5 protsenti,
kuid teisest poolaastast tuleb tasuda 18-protsendiline käibemaks, nagu näeb ette
Euroopa Liiduga sõlmitud ühinemisleping.
Paljudes paikades Eestis tuleb toasooja eest maksta kuni kolmandik senisest
rohkem.
Senisest enam peavad rahakotti kergendama kõik need, kellel on asja näiteks
hambaarsti juurde. Euroopa Liit nõuab meditsiiniseadmete käibemaksu kergitamist
seniselt viielt protsendilt 18 protsendile ka siin.
Hambaravi hakkab seega maksma vähemalt kümnendiku praegusest rohkem –
tuhandekroonine hambakroon kallineb peaaegu 1200 kroonini.
Tõuseb ka vee hind – senisele arvele tuleb Tallinnas juurde vähemalt
kümnendik. Erakliendile tähendab see veekuupmeetri kallinemist ligi 2,5 krooni –
keskmise veearve puhul tähendab see paarikümnekroonist lisaväljaminekut
kuus.
Vee hinda kergitab Tallinna kõrval ka mitu väikelinnades tegutsevat firmat.
Näiteks kavatseb Viljandi veevärk tõsta uuel aastal kodutarbijatele
veekuupmeetri hinda 3 krooni võrra. Haapsalus plaanib kohalik veefirma kuni
kolmandikulist hinnatõusu.
Lisaks kerkivad ka Eesti suuremate prügiveofirmade hinnad. Keskmiselt peab
klient kuus maksma juurde paarkümmend krooni.
Pealinlastel kallineb veel ühistransport. Praegu 340 krooni maksev
täiskasvanu kuukaart maksab jaanuarist 360 krooni. 30 päeva täiskasvanu ID-pilet
aga 235 krooni asemel 250 krooni. Mõnikümmend krooni tõuseb kvartalipiletite
hind. Hinnatõusu kaalub kütusehindade tõusule viidates ka lennufirma Estonian
Air.
Mullu kevadel aasta ema tiitliga pärjatud Alli Laande ütleb hinnatõusust
kuuldes naljatamisi: «Kui mõni partei saadaks meile siia Lilli Läti piiri äärde
rahalaeva, siis oleksime talle väga tänulikud.» Paraku peab rahvas hinnatõusu
nurisemata vastu võtma.
Laande ennustab, et järjest kerkivad hinnad jätavad pered lasteta. «Mina sain
viiega hakkama. Edaspidi on kahe või kolme kasvatamine kangelastegu,» arvab ta.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
