Helsingi Läänesadam Foto: Port of Helsinki

Sarnaselt teiste naaberriikidega ei pea Eesti ettevõtja Soomes ennast tutvustama, kuid soomlaste usalduse võitmine nõuab Nõukogude süsteemist tulnud eestlastel rohkem aega kui baltlastest naabrite juures.
Kuigi tuntuimaks tegijaks Soomes on suve hakul Silja Line’i ostnud Tallink, kes vaatamata äriedule on jõudnud juba usaldust kõigutada, on välisministeeriumi andmetel kümneid kordi rohkem siiski Soome firmasid, kes Eesti turule tulevad.
Sest paraku suudab rikas soomlane Eesti turgu lihtsamalt vallutada kui märksa vaesem eestlane Soome turgu, kirjutab Kaire Uusen Postimehe lisaväljaandes Otsustaja.

Sellele vaatamata suureneb huvi Soome turule pääsemiseks või töötamiseks nii Eesti ettevõtetel kui töötajatel. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse andmetel kinnitab seda eelkõige majandusstatistika, mille järgi ületas näiteks 2005. aastal Eesti eksport Soome impordi Soomest siiapoole lahte 800 miljoni krooniga.

Suurenevat huvi näitab EASi andmetel ka see, et septembris Tallinnas korraldatud seminaril «Soome äripartnerina» osales üle 70 ettevõtja. Kui seni suurim Eesti ettevõtte investeering Soome oli Silja Line’i ost, siis Soome turul tegutsevad ka mitmed teised rohkem või vähem tuntud Eesti firmad nagu Webmedia, Sportland, PTA ja Hekotek.

PTA kontsern teatas hiljuti, et müük nii Lätti kui Soome on selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes mullu sama ajaga suurenenud. Ka PTA toodete müük Soome jaekaubandusettevõttele Anttila OY on osutunud edukaks ning see kajastub ka hulgimüügi käibe suurenemises.

Kevadel avas Sportland Helsingi südames asuvas Kamppi ostukeskuses esimese poe, mida Sportlandi juhataja Üllar Jaaksoo võrdles meedias sama tasemega, kui Eesti kauplus avaks uksed Viru keskuses. Sportlandi juhid on avaldanud soovi laiendada firmat Soomes, kuid vaadata ka Rootsi, Poola, Rumeenia ja Bulgaaria poole. Seda vaatamata asjaolule, et üks kauplus Soomes Espoos tuli sulgeda.


Üheks huvitavamaks näiteks Soome turule liikumisel on aga Eesti teehooldusfirma Teho AS, kes võitis Soome riigi korraldatud avaliku hanke ning sai omale seitsmeks aastaks teehoolduse lepingu Soomes. Soome turule pääsemine ei tulnud kaugeltki lihtsalt.

Teho juhatuse liige Heikki Anipai ütles, et Soome riigihanke võit nõudis neilt pikka ettevalmistustööd ning proovimist alustati juba 2001-2002. «Meile ei tehtud mingit hinnaalandust,» rääkis Anipai. Sel kevadel tuli lõpuks vääriline võit.

Üllatav oli Teho jaoks see, et kui hankekonkursi võidust saadi teada juba kevadel ja leping jõustus oktoobrist, siis selle vahepealse aja jooksul ning ka enne lepingu sõlmimist tuli firmal ennast jätkuvalt tõestada. Eesti riigihanke puhul sellist asja ette ei tule.

Erinevalt Eestist pannakse Anipai kinnitusel Soome riigihanke puhul väga suurt rõhku kvaliteedi ning selle peale, kas ollakse ikka suutelised kõiki nõudeid täitma. Näiteks iga sõna, mis Teho esindajad ütlesid, kontrolliti Anipai sõnul üle. «Kui me ütlesime, et autod on tellitud, küsiti, kust tellisite, kes on kontaktisik ning kohe helistati tehasesse ja küsiti, kas on tellitud ja kas saavad õigeaegselt valmis,» kirjeldas Anipai soomlaste põhjalikkust.

Kui firma teatas, et on Soomes endale inimesed tööle leidnud, siis helistati ja küsiti neilt, kas nad ikka töötavad seal. «Kontroll oli ikka väga kõva ning ega me enne seda lepingut saanud, kui tellija oli kindel, et suudame seda täita,» nentis Anipai, kes oma sõnul ei uskunudki enam, et nad selle lepingu saavad.

Sestap soovitab Anipai ka kõigile Soome turu poole vaatavatele Eesti ettevõtjaile keskenduda kvaliteedile. «See käib igalt poolt läbi, sest Soomes on väga inimsõbralik keskkond, siin ei tohi olla mingeid «agasid», vaid kõik peab olema nii, nagu nad nõuavad,» rõhutas ta.

«Siiski ei tasu Eesti firmadel välisturule minekut karta. See on eestlase üks põhivigasid.» Anipai teab, et kõik Eesti firmad ei saaks oma nimega Soome turule minna ning tema kõrvu on kostnud ka suhtumist: et «meie õpetasime eestlasi, kuidas nad nüüd tulevad meie leiba ära võtma.»

Anipai sõnul kardeti algul, et ka nende firma tuleb vanade autode ja venelastest tööjõuga, aga nüüd, kui soomlased on nii juhid kui töölised, on suhtumine hoopis teine. Anipai sõnul ei saa siiski üldistusi teha, et eestlastesse suhtutakse halvasti, vaid kõik sõltub ikka firmast endast. «Meie oleme rahul, sest suutsime esialgsed eelarvamused kõik ümber lükata,» lisas ta.

EASi Helsingi esinduse juht Valdar Liive ütles, et eelkõige peibutab Soome Eesti ettevõtjat seepärast, et tegemist on lähima suure ostujõuga turuga. «Turg on arenenum kui Lätis või Leedus ning see võimaldab toodete konkurentsivõimelisust testida,» selgitas Liive.

Samuti on Soome tema sõnul üks edukamatest globaliseerujatest, sest sealsed ettevõtted on aktiivselt koos riigiga investeerinud tehnoloogia arendusse ja teadusuuringutesse ning suutnud laieneda aktiivselt kasvavatele turgudele. Samas on EASi sõnul Soomes turumajandusliku riigina suur konkurents, samuti tugevad ametiühingud ning väljastpoolt tulijatel ei ole väga kerge löögile pääseda. Soome turule minek ei ole seetõttu kõige lihtsam.

Et seda ligipääsu ettevõtjatele kergendada, püüab EAS jätkuvalt tutvustada Soomes meie ettevõtluskeskkonna arenguid ning ka Eesti riiki laiemalt.

EASi Soome esinduse juhi Valdar Liive soovitused Eesti ettevõtjale:

Eesti ettevõtetel tuleks oma toodete osas rõhuda pigem kvaliteedile kui hinnale. Alati on olemas tarnijaid, kes suudavad müüa odavamalt, kuid omanäolisus ja kvaliteet on kestvamad argumendid. Turule pääsemise üheks võimaluseks on juba tegutseva ettevõtte ost ning praegu on tänu suurele põlvkonnavahetusele head võimalused. Teenuste turg on Soomes kiiresti arenev sektor ning see on üks võimalus Eesti ettevõtetele. Soome turule minekul on vajalik kompetents, kohaliku kultuuri ja tavade tundmine. Hoolimata Eesti ja Soome lähedusest on äritavad vägagi erinevad nii planeerimise kui ka igapäevase tegutsemise osas.