Riis ja vürtsikad köögiviljarohked kastmed on paljudel ilmselt esimesed Tai köögiga seonduvad märksõnad. Tegelikult kohtuvad Tai toiduvalmistamistavades India, Hiina ja Kagu-Aasia saarte kulinaarsed traditsioonid ning aastasadade jooksul on naabritelt üle võetud nii toiduvalmistamise viise kui ka toiduaineid. Iidsete kaubateede ristumiskohana tuntud Tai kööki jõudis juba väga ammu mõjutusi ka Lähis-Idast ning isegi Lõuna-Euroopast. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Mel
Tanduur Restoran Tallinnas -> soovitan!
|
|
Tais reisijale võivad restoranide menüüd esmapilgul üle jõu käia – sedavõrd pikk on pakutavate roogade loetelu. Seevastu taid ise sageli menüüd ei vajagi, vaid tellivad käigu pealt seda, mille järele parasjagu isu tunnevad. Või valivad midagi tuhandete tänavaäärsete või ööturgude lettidelt, millest igaüks on spetsialiseerunud teatud toitudele või suupistetele.Värskelt keedetud-küpsetatud-praetud toit on kogu aeg kõikjal saada ja seepärast ei tarvitse söögikord Tais tähendada sugugi alati prisket praadi hunniku riisiga, vaid võib olla ka näiteks pisike grillvarras või mõni muu suupiste. Samal põhjusel ei jaota taid oma söömist meile tavapäraseks kolmeks söögikorraks, vaid söövad ja näksivad neli-viis, vahel ka kuus-seitse korda päevas. Riis ja nuudlid Loomulikult on Tai köögi põhitoiduaine riis. Paljud peavad just Tais kasvatatud riisi kvaliteedilt ja aroomilt maailma parimaks. Enamjaolt süüakse aurutatud riisi (khao suay), kuid Põhja-Tais on levinud ennekõike kleepriis (khao niaw), mis tuuakse lauale punutud korvikeses või topsis ning mida süüakse sõrmedega – kas eraldi paladena või kleepriisiklompi kastmesse kastes. Riisi kõrval on teine põhitoiduaine nuudlid, mille võib jagada nelja põhiliiki. Kõige levinumad on riisijahust aurutamise teel valmistatud lamedad nuudlid (kuaytiauw), mis võivad saata mis tahes köögivilja- ja lihatoite ning mida ka vokitakse eri lisanditega. Riisijahust tehakse nuudleid (khanom jiin), kuid neid keedetakse ja süüakse peamiselt eri karridega. Kolmas liik, kollakad nuudlid ba-mii on valmistatud nisujahust ja sisaldavad mõnikord ka muna. Ning lõpuks eurooplase jaoks kõige erilisemad, peaaegu läbipaistvad klaasnuudlid (wun-sen), mida valmistatakse mungoa tärklisest ning mida kasutatakse peamiselt suppides ja salatites. Karrid ja salatid Karri (kaeng) mõiste on Tais mõnevõrra erinev kui Indias, sest see võib tähistada mis tahes vedelikurohket toitu, olla nii supp kui ka kaste. Kõige tuntumad on siiski vürtsikad rohelised ja punased karrid, kus koostisained on uhmerdatud peeneks ja tihkeks massiks. Toiduvalmistamisel lisatakse sellele tavaliselt kookospiim ja seejärel muud meelepärased koostisained. Omaette kategooria Tai köögis moodustavad nn vürtsikas-hapukad salatid (yam), mida süüakse sageli põhiroana. Vürtsikus – mis võib olla vahel vägagi äge – pärineb mõistagi tšillipiprast ning hapukus laimimahlast. Lisaks sisaldavad salatid rohkesti köögivilju, koriandrit, münti ning vastavalt toidule liha, krevette, kala vms. Tai kiirpraetud toidud (phat, inglise keeles stirfry) pärinevad tegelikult Hiina köögist, kuid erinevad selle poolest, et Tais ei lisata neile sojakastet (välja arvatud muidugi Hiina restoranide või nn segastiilis toitudes). Ja muidugi ei maksa unustada suppe, mille võib jagada kahte põhiliiki: tom yam on väga vürtsikad supid ning nende juurde süüakse riisi, kang jeut seevastu põhinevad mahedal puljongil. Loomulikult on mõlema liigi puhul sõltuvalt koostisosadest eri variantide hulk lõputu. Kui tänavaäärsetelt lettidelt toitu ostes süüakse seda otse käigu pealt või sealsamas lihtsatel taburettidel istudes ja plastiknõudest, siis peenemate söömaaegade puhul on Tai köögis väga oluline ka serveerimisviis. Eriti tuntud on Tai kokkade oskus lõigata ja nikerdada värskest köögiviljast skulptuure – lilli, lehti, loomakesi jne. Vahel võivad sellised söödavad kompositsioonid olla uskumatult suured ja keerukad ning tihti on just köögiviljast kaunistuste nikerdamine Tai koka jaoks restorani tööle võtmisel esimene katse, millega tema oskused proovile pannakse. â Retseptid Kana-krevetisupp kookospiimaga (4–6 sööjale) 2 kana rinnafileed (nahata), 4 spl rohelist karripastat, 1 punane tšillipipar, 2 purki kookospiima, 2 dl kanapuljongit, 100 g värskeid kooritud krevette, 200 g (klaas)nuudleid, väike kimp värsket münti ja basiilikut, 1 laimi mahl, serveerimiseks seesamiõli. Kuumutage pannil pisut õli ning praadige kanafilee ribad koos karripasta ning hakitud tšilliga. Lisage kookospiim, puljong, krevetid ja nuudlid ning keetke vaikselt 2–3 minutit, kuni kana on pehme ja nuudlid paisunud. Seejärel lisage hakitud mündi- ja basiilikulehed ning laimimahl. Serveerides piserdage seesamiõliga. Supile võib puistata ka röstitud maapähkleid. Tom yam laimi ja valge kalaga (6 sööjale) 1 l vett või lahjat kanapuljongit, 6 väikest sidrunheina viilu (müüakse ka konserveeritult), 12 kaffirlaimi lehte (võib asendada laimikoorega), 1 pikem punane tšillipipar, 20 g ingverijuurt, 2 spl kalakastet, 20 g toorsuhkrut, 200 g valget kala, 6 suuremat kammkarpi, 0,5 dl taimeõli, koriandri- ja basiilikulehti, 2 laimi.
> Loe edasi |
