| Rahvasuus levib hulgaliselt legende sellest, kuidas Euroopa Liit reguleerib banaani pikkust ja kõrvitsa kumerusi, ja on tõsi, et EL ei luba toota eestlastele harjumuspärast 2,5-protsendilise, vaid ainult 1,5- ja 3,5-protsendilise rasvasisaldusega piima. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Mart
Kes hävitas põllu ja piimamajanduse?
H
üks väike küsimus: kas see, et selliseid norme juurutatakse, ei või kaugemale minna?
teine väike kü...
|
|
Erandid selles osas on tehtud mõnele uusliikmele – Eestis tohib siinset populaarseimat, 2,5-protsendilist piima müüa tuleva aasta maini, Läti ja Leedu on endale aga kätte võidelnud loa toota seda 2009. aastani välja, kui piima rasvasisalduse piirangud ELis tõenäoliselt üldse kaovad. Otsus võtab aega Ka Eesti ametnikud ja piimatöötlejad on taotlenud ühenduselt juba mõnda aega erandi staatuse pikendamist, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole siiani tulnud. Eestlastele on see küsimus aga suure tähtsusega, sest 2,5-protsendiline piim moodustab kogu müüdavast piimast üle 90 protsendi. Fischer Boeli sõnul võtab otsustamine aega, kuid tema ise usub, et Eestil on head šansid saada luba sellist piima edaspidigi toota. Eesti suurima piimatööstuse Tere juht Kadi Lambot avaldas lootust, et eestlaste lemmikpiima võib siiski toota kuni piirangute arvatava kadumiseni 2009. aastal. «Loodame siiski, et senist otsust muudetakse, sest Eestis on 2,5-protsendilise piima osa üle 90 protsendi,» märkis ta. Piimatööstusi koondava Eesti Piimaliidu juhi Tiina Saroni sõnul ei luba Euroopa Liit ka seda, et praegu müüdavaim piim võiks müügile jääda teise, näiteks piimajoogi nime all. Ootavad ajapikendust Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup aga märkis, et see, kas 2,5-protsendilist piima ei tohi üldse tootagi või võib seda siiski teha ja siis mõne teise nime all müüa, on tõlgendamise küsimus. Piimaliidu juht Saron väljendas ka lootust, et Eesti ametnikud võitlevad piimatootjatele välja ajapikenduse 2009. aastani, et 2,5-protsendiline piim poodidesse jääks. «Vastasel juhul satuks tööstused raskustesse ning ka tarbija oleks segaduses,» ütles ta. Kuigi praegu lõplikku otsust veel ei ole, on Oopkaupi sõnul see, et 2009. aastast piima rasvasisalduse piirangud üldse kaovad, sama hästi kui kindel. Piima rasvasisaldust reguleerib Euroopa seetõttu, et seal valitseb tõsine piimarasva ülejääk. Panustades eelkõige täispiimale, milles peab nõuete järgi olema rasva 3,5 protsenti või rohkem, üritatakse seda vähendada. Osa piimatootjaid on juba poolavalikult kinnitanud, et jätkavad 2,5-protsendilise piima tootmist ka ilma vastava loata, sest kui 2009. aastast muutub see nagunii lubatuks, on nende hinnangul vähetõenäoline, et selle vastu astuma hakataks. Tere piimatööstuse juhi Lamboti sõnul tõlgendavad nemad praegust korda siiski keeluna, mis maist Eesti klassikalise piima poelettidelt viib. |
