Tervis

Aastaid eriala õppinud arstid võivad oma oskusi müüa kõikjal Euroopas. Kuidas hoida keskmiselt 15 000kroonise kuuteenistusega arsti Pärnu haiglas, kui Norras võib ta teenida üle 100 000 krooni?

Tööjõu vaba liikumist võimaldavas Euroopa Liidus on arstidest suur puudus. Eesti arstid tõmmatakse Soome, soomlased Inglismaale või Norrasse. Soomes on tohtrite kuupalk 5000-6000 eurot (78 000 - 93 600 krooni), Norras võib töötasu ulatuda 12 000 euroni (187 200 krooni) kuus.

VIIMASED KOMMENTAARID hooldaja ole normaalne, tahad  9elda et hooldaja  vastutus on arsti  omast suurem?? arvad  et viga pampersi  vahe... uhuu !! õdesid ja arste  hindate te küll , aga  HOOLDAJAID, neid  TÖÖLOOMI JA  SITAKRAAPIJAID ei näe  keegi!... Teised kommentaarid

Kõige enam meelitatakse spetsialiste

Eesti haiglate liidu esimehel, Pärnu haigla juhatuse esimehel Urmas Sulel on sellele vastu panna 15 000 krooni, mis on keskmise Eesti arsti palk. Tugevale ja nõutud spetsialistile suudavad meie riigi haiglad väga suure koormusega töötamisel maksta 30 000 - 35 000, äärmisel juhul 40 000 krooni kuus.

“Palk poleks oluline, kui vahe oleks alla kahe korra,” rääkis Sule Pärnu Postimehele. “Inimestele meeldib üldiselt Eestis, kuigi noorem põlvkond vaatab järjest rohkem kogu Euroopat ja maailma oma elukohana.”

Peamiselt ongi just noored need, kes Eestist väljapoole kipuvad. Neil on seljataga 10-11 aastat õppimist ja laenud kaelas.

Probleem on parimas tööeas, 35-40aastaste eriarstidegagi, kes väljaspool kodumaad paremat teenistust otsivad. Neid kui ennast tõestanud spetsialiste eelistavad kõik tööandjad.

Pärnu haiglas koosneb arstide teenistus kolmest peamisest komponendist. Esiteks põhipalk, mis ei saa olla väiksem kui 75 krooni tund. Teiseks lisatasu selgelt mõõdetavate asjade eest: asendamine, töö intensiivsus jpm. Kolmandaks tuleb valvetöö lisatasu.

Valveid on kahte tüüpi: haiglas kohapeal ja kodus. Tasu makstakse koduvalve ajal valmisoleku ja väljaskäidud tundide eest.

Norras teenib arst nädalavahetusega 45 000

Erialati töötavad arstid eri töömudeliga. Osal erialadel kulub aega rohkem ja neid tasustatakse teistest kõrgemalt.

“Näiteks patoloog pole 24 tundi valves, samuti pole seda laboriarst,” kõneles Sule. “Rohkem teenivad kirurgid, günekoloogid, ortopeedid, kellel on palju valveid ja kes teevad suures mahus tööd.”

Enamik Eesti haiglate töötajatest töötab nädalas tunduvalt rohkem kui tööseadusandluses ettenähtud 40 tundi. Ühe nädalavahetuse 24tunnise valvega võib arst teenida 2500 krooni. Võrdluseks: Norras teenib arst nädalavahetuse valvetega meie rahas 45 000 krooni. Plaaniline töö maksab muidugi vähem, põhjapiirkonna koefitsiendid võivad aga tasu taas oluliselt tõsta.

Tööjõuturul konkureerivad kõik Eesti haiglad omavahel. Tallinna ja Tartu haiglad seavad lati üles ning Pärnu haigla peab suutma pakkuda samaväärset töötasu.

“Muidu oleme out of business (mängust väljas, T. R). Soome tasemele ei jõua me kunagi järele,” ütles Sule.

Pärnu meeldib elukohana paljudele. Inimesi tööle meelitades tuleb aga Soome või Inglismaa haiglatega konkureerides tugevat lobitööd teha.

“Interneti teel sa arsti ei osta. Hea spetsialisti veenmine eeldab ligi aastast tööd, “ nentis “kaasaegse headhunting’uga” (peajaht, T. R.) tegelev Sule.

Haiglas on puudu 30 arsti ja 25 õde

Eesti ei erine arstide ja õdede puuduse poolest ülejäänud ELi riikidest. Sule hinnangul on meil juba pea kümme aastat meditsiinilist personali alla tegeliku tööturu nõudluse ette valmistatud. “120-130 arsti aastas oleks miinimumvajadus, siis oleks süsteem jätkusuutlik,” lausus Sule.

Pärnu haigla vajaks praegu juurde ligi 30 arsti ja 25 õde. Arste on selles raviasutuses 144, õdesid 335 (sealhulgas seitse abiõde). Käesoleva aasta esimesel poolaastal asus tööle 11 ja lahkus 17 arsti, õdedest tuli poolaastaga 19 ja lahkus 17.

“Tulijate-lahkujate üldarv on viimastel aastatel enam-vähem sama,” kommenteeris Sule. “Teistest Eesti haiglatest tulevad üksikud, enamik asub tööle koolidest.”

Tänavu, mil palgad paljudes kohtades tõusevad, on Pärnu haiglal esimese seitsme kuuga õnnestunud töötasufondi suurendada ligi 15 protsenti. See on võrdlemisi hea näitaja, kuid leidub selliseid firmasidki, kus palk tõuseb aastas viiendiku võrra.

Patsientide seas levinud müüte eravastuvõttudega teenitavatest lisasummadest peab Sule ülepaisutatuks. “Ütlus, et tule pärast kella 17, kui mul hakkab eravastuvõtt, on Pärnus suhteliselt harvaesinev. Kui patsient tahab konkreetse arsti vastuvõtule pääseda, on järjekord loomulikult pikem,” rääkis ta.

Samuti väitis Sule, et Eesti ravijärjekorrad on ELi ühed lühemad.

“Tervishoiureformi tulemusena on 86 haiglast järel 15. WHO (maailma tervishoiuorganisatsioon, T. R.) on tunnistanud, et meie süsteem on efektiivne. Soome kulutab rahvuslikust koguproduktist tervishoiule 9, Läti 6,7 ja Eesti 5,3 protsenti. Rahvuslikust rikkusest paneme tervishoiule Baltikumis kõige vähem, aga süsteem on kõige efektiivsem,” kirjeldas haiglate liidu juht Eesti tervishoiusüsteemi.

Soomes on rahulikum töötada

Peale kõrgemate palkade meelitavad vanad ELi riigid ülikoolipingist tulijaid stabiilse elukeskkonna ja poliitikast vähem sõltumisega. “Soomes ei taheta iga aasta tervishoiusüsteemi reformida, organisatsioon saab rahulikult areneda, töösuhted lähevad paika. Paika läheb riiklikul tasandil personalipoliitika, üks haigla ei tõmba enam teistelt spetsialiste ära. Samuti puudub vajadus seadusi pidevalt ringi teha,” kõneles Sule.

Pärnu haigla juht on skeptiline väite suhtes, nagu töötaksid noored mõnda aega välismaal ja tuleksid siis tagasi. “Noored õed lähevad ülisuure tõenäosusega välismaal mehele. Tagasi tuleb esimene laine, mis üheksakümnendate aastate alguses läks. Kindlasti naaseb tänastest lahkujatest osa kunagi kodumaale, kuid Euroopa Liidu sisene tööjõu vaba liikumine hakkab meid üha enam mõjutama,” ütles ta.

Sule on rahul sellegagi, kui mõni ta kolleeg on nõus nädala Pärnus ja ülejäänud aja Soomes töötama. “Inimesele meeldib Soomes, sest seal on rahulikum. Ressurssidega alavarustatus - raha, inimesed - ei võimalda meie süsteemist pinget välja saada,” sõnas ta.

Statistilise seaduspärasuse järgi on arsti normkoormuse tasu ELi riikides ligi kaks selle riigi keskmist palka. Õed teenivad keskmisest rohkem.

Nii nagu arstidel on meditsiiniõdedel suur vahe. Peajaht käib eeskätt suure kogemustepagasiga intensiivravi- ja kiirabiõdedele. Tänapäeval kestab õdede õpe neli aastat ning nad saavad rakendusliku kõrghariduse, varem lõpetanud peaksid läbima täienduskoolituse.

Pärnu linnavalitsus vaatab tulevikku

Kõrgharidusega spetsialistide Pärnusse meelitamiseks maksab linnavalitsus noore spetsialisti toetust ja kompenseerib 2003. aastast õppelaenu. “Noorele spetsialistile on see suureks toeks ning sageli määravaks asjaoluks töö- ja elukoha valikul. Sellist metoodikat teistes linnades ei ole,” kiitis Sule linnavõimu ettenägelikkust.

Omavalitsusel on hoobasid, kuidas kõrgharidusega spetsialiste veel tugevamini Pärnusse kinnistada. Suurt osa töökoha valikul mängib elamispind, sedagi oleks linnavalitsus hea tahtmise korral suuteline pakkuma.

Haigla juht on veendunud, et Pärnu saab poliitilisi sidemeid kasutades võidelda välja riigi tasemel otsuseid, mis võimaldavad luua linnas kvalifitseeritud töökohti. “Sõjaväeosa kaotamine oli Pärnu jaoks halb otsus, samal ajal haigla ehituse finantseerimisskeemi muutus mõjuks piirkonna arengule positiivselt,” lausus Sule.