Kolmapäev 15. veebruar
Postimees | Elu24 | Toidutare | Soov | Reporter | Õhtuleht | Tartu Postimees | Pärnu Postimees | Sakala | Virumaa Teataja | Järva Teataja | Valgamaalane
Otsing
.
Tarbija24.ee

Tervis

 Esileht > Olulised teemad > Tarbija24 > Tervis 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Kehalise kasvatuse võlu ja vaev viisteist aastat hiljem (39)
14.10.2006 00:01
Agnes Kuus


Kehalise kasvatuse normid on eelmise sajandi igand ja tänapäevane õpetaja on nädal aega kõrgendatud meeleolus, kui õpilane jookseb sada meetrit alla viieteistkümne sekundi, koges Agnes Kuus.

 
Tallinna Liivalaia gümnaasiumi 7.b klassi õpilane Heily Harend ületas kehalise kasvatuse tunnis kõrgushüppelati mängleva kerguse ja piisava varuga.
Foto: Raigo Pajula

Kehaline kasvatus on tund, mis päris külmaks ei jäta kedagi. Ka neid mitte, kel koolist aastaid möödas. Ühed emotsionaalsemad ongi praeguste teismeliste emad, kel veel liigagi hästi meeles nõukogudeaegsed normid, mida üritades kandsid piigad kehavormidest sõltumatult valgeid T-särke ja nappe musta värvi võimlemispükse.

 VIIMASED KOMMENTAARID
liisu
Kui üldse midagi  nõudma ei pea, siis  mille järgi hinnata?  Kogenud õpetaja oskab  alati õpilast hästi  ...

kui...
kui on hinnatavad  eesti ja mata ,tuleb  ka kehalist hinnata,  miks hinnaalandus.!  tänapäeva noored on  ...

Kirutud normid on ammu ajaloo prügikastis, praeguse õppekava järgi on piisav, kui gümnaasiumi lõpetanud tüdruk suudab ühtlases tempos joosta ja suusatada kolm ja noormees viis kilomeetrit.

Kõlab isegi tagasihoidlike võimete puhul teostatavana. Kuigi ise jooksin viimati pikemat distantsi kui 20 meetrit bussile jõudmiseks umbes viis aastat tagasi, otsustasin end möllida Tallinna Liivalaia gümnaasiumi kehalise kasvatuse tundidesse, sest äkki nad ikkagi piinavad lapsi.

Koha kätte näitamine

Alustan koos 9.b klassi tüdrukutega hommikul kell üheksa. Üdini kehalise kasvatuse õpetaja Lii Manitski laseb meil algatuseks mööda Kalevi staadioni treppe üles-alla sörkida.

Sörgin viimases grupis, sest ei taha pugejana näida ja annan endale aru, et mul on veel küllalt aega lastele koha kätte näitamiseks.

Soojendussörgi järel sirutame, painutame ja vibutame. Klass laidab igaks juhuks juba eos maha mõtte kaugust hüpata, sest valged püksid ja niiske liiv ei sobi kokku. Manitski rahustab, et polnud plaaniski. Teeme hoopis teatejooksu.

Hetk hiljem, teatepulk kõvasti peos, lidungi 60 meetrit nii väledalt, kui vähegi suudan ja jään minuga vastasvõistkonnast ühte vahetust jooksnud Madli Laanejärvele vähemalt meetriga, kui mitte rohkemgi alla. Nii palju siis lastele koha kätte näitamisest.

«Klassiõe» Kelly Lipbergi käest kuulen, et kits, vana vaenlane, on kooli võimlas endiselt elu ja tervise juures, ja Madli väänas tollest üle hüpates sõrmed korralikult välja.

Õpetaja Lii Manitski toob selgust ka hämarasse loose nurkhüppest ja külghoojooksust. Selgub, et kitsele tuleb joostes külg ees läheneda ja hüpata üle kitse nii, et jalad moodustavad keha suhtes ilusa nurga.

«Aga seda me ei tee, selleks peab osav olema ja lapsed peavad ikka tervena koju saama,» rahustas Manitski.

Tema on Liivalaia kooli lapsi tagant utsitanud 26 aastat ega usu, et kehalise kasvatuse tund võiks kedagi kurnata. «See 45 minutit on nii lühike aeg, et tehnilisi alasid jõuab vaid tutvustada,» märkis Manitski. Rohkem kui visatud meetreid ja joostud sekundeid hindab tema kohal käimist ja üritamist.

Karjapoisi hüpped

«Kui õpilane kas või sörgib selle 400 meetrit ära, saab ta hinde kätte,» kirjeldas Manitski tänapäevaseid norme. «Kui aga mõni tüdruk jookseb 100 meetrit alla 15 sekundi, on hea tuju nädalaks kindel,» lisas ta.

Vahepeal on staadionile jõudnud 7.b klass. Jätan soojendusringid vahele ja saan seda kohe kahetseda, sest higiseks aetud nahk jahtub kiiresti ja külm poeb naha vahele.

Viibutan, sirutan ja painutan seda hoogsamalt, sest ees on ootamas ala, mida pole kooliajast saadik enam kordagi proovinud – kõrgushüpe. Õnneks karjapoisi kombel ja esimese korra teeme kuivalt, ilma latita. Õnnestumine kõigil sada protsenti.

Järgneb esimene hüpe latiga, mille kõrgus on 75 sentimeetrit. Sellest saime ka kõik vabalt üle. Ka 85 sentimeetrit ei olnud ületamatu takistus. Viimase 90-sentimeetrise takistuse ületamise eest venitanuks Manitski hindeks juba viie välja, kui oleksime hindele teinud.


Kas teate?

Normideta kehaline

• Esimene hindenormatiivideta kehalise kasvatuse katseprogramm valmis juba 1988. aastal. Praegune normideta ainekava kehtib 2002. aastast.

• 3. klassi lõpetaja suudab suusatada 2 km ja joosta rahulikus tempos 3–4 minutit.

• 6. klassi lõpetanud tüdruk suudab joosta jõukohases ühtlases tempos 2 km ja poiss 2,5 km.

• Põhikooli lõpetanud tüdruk suudab joosta ja suusatada ühtlases tempos 2–3 km ja poiss 4–5 km; poisid suudavad ronida 3 meetrit köiel ja sooritada tireltõusu.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 4.33  
 
Kaebusteraamat
Kaebuste raamat
Reklaam
   
Tarbija24 / Maakri 23a, 10145 Tallinn RSS