| Suurem osa dušigeele nimelt sisaldab samu pesuaineid, mida leidub ka pesupulbrites ja kodukeemiatoodetes. Vahe on vaid selles, et kehahooldusvahendites on kemikaale veidi vähem, kirjutab SL Õhtuleht. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | E.
Oli mul kunagi töökaaslane, kes peses end kuus kord. Poolteist nädalat peale saunaskäimist lubasime ...
saunamiis
Mina pesen seebikiviga.
|
|
Kunstlike pesuvahendite ja seebi vahe on nagu nailonil ja puuvillal – üks on tehislik, teine põhineb looduslikel ainetel. Lõhnastatud vannivahus leiduvad kemikaalid näiteks võivad põhjustada nahaärritust, allergilisi reaktsioone ja peavalu. USAs on vannivahupudelitel isegi hoiatus, et nende kasutamine võib põhjustada nahaärritust ja kuseteede nakkusi. Uuringud näitavad, et 93% vannivahtudest ja dušigeelidest sisaldavad nitrosamiine, mis soodustavad vähi teket. Terviseasjatundjad soovitavad seega vannivahus ligunemist üldse vältida ning kasutada dušigeeli asemel pigem seepi. Kasulikud on näiteks kookose-, kanepi- või oliiviõlil baseeruvad seebid. Samuti tuleks jälgida hambapasta ja suuvee koostist. Enamik hambapastasid sisaldab naatriumlaurüülsulfaati – ainet, mis võib põhjustada seedeelundite- ja maksamürgitust. Üks enimkasutatavaid antibakteriaalseid aineid hambapastas on triklosaan, mis võitleb küll katuga, kuid on samuti võimas ärritaja. Kõige vastuolulisem aine hambapastas on aga fluoriid. Enamasti reklaamitakse fluoriidi kui hambaid kaitsvat ainet, ent samas on hambapastas nii suur hulk fluoriidi, et selle allaneelamisel võib väike laps isegi surra. Ettevaatust, ka suuveega liialdamine võib olla ohtlik! Paljud suuveed sisaldavad nimelt alkoholi, mis kuivatab suud ja muudab seal PH-taset, tappes koos kahjulike bakteritega ka limaskestal olevaid kaitsvaid baktereid ning suurendades kurgu- ja suuvähi ohtu. Šampooni kasutamisega ei maksaks samuti üle pingutada. Selle asemel et endale pool pudelit keemiat pähe valada, võta väike tilk šampooni ja hõõru seda põhjalikumalt juustesse, et need puhtaks saaks. Šampoonide kahjulikkus seisneb selles, et sageli kasutatakse nende koostises formaldehüüde ning mono-, di- ja trietanool-amiini, mille koosmõjul moodustuvad kantserogeensed ained. Seega tuleks kehahooldustooteid valides eelistada niisuguseid, mille koostisainete nimekirjas on võimalikult vähe keemilisi ühendeid ning mis baseeruvad looduslikel ainetel. Kahjuks ei märgi artikkel, millistele uuringutele tuginedes on jõutud selliste järeldusteni, sest kosmeetikatoodete seadusandlus lubab osa nimetatud ainetest kasutada piiratud kogustes ja valdkonnas. Näiteks kosmeetikatoodete direktiiv 76/768/EMÜ loetleb:üle 1200 keelatud aine, mida ei tohi kosmeetikatoodetes kasutada; 97 piiratud koguses ja kasutusalaga ainet; 60 ajutiselt lubatud ainet; 144 lubatud kindla kasutusega värvainet; 57 kindlates kogustes ja kasutusega lubatud säilitusainet. Nimetatud loetelude hulka kuuluvad ka artiklis mainitud kemikaalid: näiteks mürgine aine formaldehüüd on III rühma kantserogeenne aine ja kokkupuutel nahaga võib põhjustada ülitundlikkust ja selle kasutamine on rangelt piiratud. Seda võib kasutada küünetugevdites kuni 5% arvutatud formaldehüüdina, kusjuures märgistusel peab olema antud teave «Kaitsta küünevalli rasva või õliga. Sisaldab formaldehüüdi». Samuti säilitusainena teistes kosmeetikatoodetes ei tohi selle piirkogus ületada 0,2% ja suuhügieenitoodetes 0,1%. Kui triklosaani kasutatakse säilitusainena, siis selle kogus ei tohi ületada 0,3%. Fluoriidide kogus on samuti piiratud ja kosmeetikatoodetes ei tohi seda olla üle 0,15% arvutatud fluorina. Euroopa Liidu kosmeetikadirektiiv sätestab nõude, et liidu piires turustatav kosmeetikatoode ei tohi kogu oma eluea jooksul kahjustada inimese tervist, kui sellega on toimitud ettenähtud viisil ja tingimustel. Artiklis toodud väitega «mitmed vannivahud on isegi märgistatud hoiatusega, et toote kasutamine võib põhjustada nahaärritust ja kuseteede nakkusi» ei saa nõustuda, sest kuseteede nakkuse tekitajaks nagu igasuguse nakkuse tekitajaks võib olla ainult patogeenne või tinglikult patogeenne mikroorganism või viirus, mitte kemikaal. |
