|
Sünnipäeval ütleb avasõnad abilinnapea, Tallinna Lastehaigla nõukogu esimees
Merike Martinson.
Eesti esimese lapssõltlaste osakonna asutajal Merike Martinsonil on põhjust
rahuloluks.
«Tänaseks on siinse üksuse tegevusest ning väljakujunenud võrgustikust
eeskuju võetud ka mujal Eestis, sest probleem kahjuks ei kao. Lastehaigla
viieaastasele kogemusele saab toetuda,» kinnitas doktor Martinson.
Tallinna Lastehaigla uimastisõltlaste osakonda tullakse tavaliselt koos
vanemaga, arstide poole pöördumise vajaduses on sõltuvuses lapsi veennud kool,
politsei, alaealiste komisjon, sotsiaaltöötajad. Raskemaid kasvandikke saadavad
ravile ka lastekodud.
Sõltlaste ravi ei seisne üksnes isoleerimises ja võõrutamises, vaid terves
võrgustikus, kuhu kuuluvad peale arstide ka sotsiaaltöötajad,
noorsoopolitseinikud, tugiisikud, kodu ja kool.
Ravi kestab umbes kaks nädalat. Lahkumisel sõlmitakse ravialusega leping,
mille peamiseks garantiiks on ikkagi patsiendi enda tahe.
«Viis aastat tagasi satuti sõltlaste osakonda tavaliselt kummiliimi
nuusutamise ja alkoholi pärast, praegu tarbitakse heroiini, valget hiinlast jt
narkootilisi aineid, mille ravi on raskem ja prognoos halvem,» tutvustas Merike
Martinson.
«Paraku suureneb nn normaalsetest peredest tulevate lapsnarkomaanide hulk,
mis tõestab, et lastele ei jätku piisavalt tähelepanu ja hoolt.»
Tallinna Lastehaigla sõltlaste osakonnas on viis kohta, kust käib aastas läbi
sada last. Laste ravi ja rehabilitatsiooniga tegelevad arst, õde, psühholoog,
sotsiaaltöötaja ja kasvataja.
Linnal on valminud lastehaigla juurdeehitusena Laste Vaimse Tervise Keskuse
eskiisprojekt, kuhu koondub kogu Põhja-Eesti laste psühhiaatriline ravi, ühtlasi
on planeeritud kaheksa kohta sõltlastele.
Kavas on avada samas ka Riskilapse polikliinik, et eelneva nõustamisega
takistada sõltuvuse väljakujunemist. Ehitus peaks algama järgmisel aastal ning
esialgsete plaanide kohaselt Euroopa Liidu struktuurfondide toel valmis saama
aastal 2008.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
