|
Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul vajame ühtset tervisepoliitikat, sest Eesti
inimeste mitmed tervisenäitajad: mürgistus- ja vigastussurmad, alkoholism, HIV
positiivsete arv, on oluliselt halvemad võrreldes uute ja vanade Euroopa Liidu
liikmesriikide keskmise tasemega.
„Välditavate vigastussurmade arv on isegi üle nelja korra suurem kui
naabermaades, Rootsis ja Soomes," märkis Aab. "Samuti on meil lühemad nii
tervena elatud eluiga kui keskmine eeldatav eluiga.”
Aabi sõnul rahvastiku tervisepoliitika kogu ühiskonna kohustus, mis nõuab iga
sektori ja tasandi pühendumist. "Seda, kuivõrd arukalt otsustame ja toimime
täna, et vähendada järjest süvenevat ebavõrdsust rahvastiku tervises, hinnatakse
tulevaste põlvkondade tervise ja heaolu järgi,” sõnas Aab.
Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasiku sõnul tuleb selleks, et
terves riigis ellu viia rahvastiku tervise parandamiseks mõeldud tegevusi, kirja
panna läbimõeldud ja ühtsed põhimõtted. „Senised strateegilised lähenemised on
olnud valdavalt haiguskesksed,” ütles Laasik.
Laasik tõdes, et rahva demograafiline puu sarnaneb üha enam tuumapommi
siluetiga. „Kui me seda täna ei taju, siis kahekümne aasta pärast on juba
hilja,” ütles ta.
Arengukava elluviimise eesmärk on luua eeldused rahva säilimiseks ja
rahvaarvu kasvuks ning vähendada järjest süvenevat ebavõrdsust rahvastiku
tervises. Sotsiaalministeerium tugineb rahvastiku tervise arengukava
väljatöötamisel visioonidokumendile „Rahvastiku tervisepoliitika – investeering
tervisesse“.
Arengukava peaks valmima järgmise aasta novembriks.
Arengukava koostamise eest vastutab sotsiaalministeerium ning arengukava
väljatöötamises osalevateks ministeeriumideks haridus- ja teadusministeerium,
kaitseministeerium, keskkonnaministeerium, kultuuriministeerium,
põllumajandusministeerium, rahandusministeerium, siseministeerium, majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium, justiitsministeerium ning rahvastikuministri
büroo. |
