|
Gallup
Otsing
Tarbija24.ee
|
|
Tehnika
 |
Maapealne digitaaltelevisioon jõuab metsanurka (7)
14.10.2006 08:06
Bianca Mikovitš, Karen Vesse/Järva Teataja
Valmivad digitaaltelevisiooni saatjad toovad peagi suurele osale Eesti majapidamistest koju kätte kvaliteetse pildiga telesaated, millest osa saada oli siiani peamiselt linnainimeste võimalus. |
| |
|
|
Valmivad digitaaltelevisiooni saatjad toovad peagi suurele osale Eesti majapidamistest koju kätte kvaliteetse pildiga telesaated, millest osa saada oli siiani peamiselt linnainimeste võimalus.
Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja |
|
|
Detsembris näevad paljud Lõuna–Eesti elanikud oma kodudes juba digitaalset telepilti, järvalasteni jõuab seni vaid linnainimestele kättesaadav hüve järgmise aasta juunis.
Levira juhatuse liige Indrek Lepp ütles, et praegu käivad tööd Valgjärve mastiga, mille leviala katab lõuna–eestlaste kodud, ulatudes Viljandini välja.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | to Some
siis pead oma vastuvõtja küll kiirelt välja vahetama, olen ka müstiliselt udust digipilti näinud ühe...
Some
DVB-T on paraku vähemalt Soomes viletsama kvaliteediga kui normaalses levis asuv analoogsignaal. Lih...
|
|
Viletsat pilti ei tule
Koeru mastist hakkab digi–TV levima järgmise aasta juunis, kuid juba selle aasta lõpuks on Starmani ja Levira asutatud ühisettevõtte Eesti Digitelevisiooni vahendusel 400 000 Eesti televaatajal võimalus analoogtelevisioonilt digitaalsele üle minna.
Indrek Lepp sõnas Järva Teatajale, et suurim vahe seniste võimalustega võrreldes on, et pilt jõuab kodudesse läbi õhu. «Tuppa tulevat kaablit või katusele paigaldatud paraboolantenni pole pildi nägemiseks vaja, juurde tuleb hankida vaid digiboks ning ühendada see antenni ja teleri vahele täpselt samamoodi nagu videomakk,» selgitas ta.
Lepa väitel pole tarvis vahetada antenni ega osta uut telerit. «Sisuliselt jõuab seni valdavalt linnainimestele kättesaadav olnud paljukanaliline televisioon nüüd Eesti kõigi elanikeni,» lausus ta. Digi–TVga kaasnev eripära on, et halb digipilt telerisse ei jõua. «Kui analoogpildil võivad olla varjud või peegeldused, mis pilti mõjutavad, siis digipilt kas on või ei ole seda üldse,» selgitas Lepp.
Kui digiboks on olemas, ei tule rohkem kulutusi teha. Tasulised on 18 lisakanalit, mida Levira–Starmani ühisfirma hakkab pakkuma, nende vaatamise eest tuleb maksta 99 krooni kuus.
Esialgu saab digitaalTV teenust osta Tallinnas ja sellest 70 kilomeetri raadiuses, Lõuna–Eestist on kaetud 63 protsenti.
Esialgu ei soovitanud Lepp järvalastel digibokside hankimise pärast muret tunda. «Nagunii jõuab esimene partii kauplustesse alles novembris ja kuskilt mujalt neid ka osta ei saa, sest tegemist pole enam tehnikamaailmas eilse, vaid homse päevaga,» lausus ta.
Juhul kui inimene ei soovi muudatustega kaasa minna, saab ta vaadata edasi seniseid kanaleid vähemalt aastani 2012, mil kogu Eesti läheb üle digitelepildile.
Indrek Lepa väitel ei tähenda digitelevisiooni käivitamine, et analoogsaatjad välja lülitatakse. «Esialgu jäävad need töösse, suund on selgelt digitaaltelevisiooni poole,» selgitas ta. «Nii nagu omal ajal lülitati välja mobiilside NMT–võrk ja raadio läks Vene UKV–alalt üle lääne FM–sagedustele, juhtub ka analoog–TVga.»
Järgmise aasta lõpul peaks digitaalringhäälingu levialas olema juba ligi 96 protsenti. Kui maist digi–TVga turule tulnud Elion loodab aasta lõpuks saada 90 000, siis Eesti Digitaaltelevisiooni AS kahe järgmise aastaga vähemalt 50 000 klienti.
Televisioon muutub mõne aastaga
AS Levira juhatuse esimehe Mart Einpalu kinnitust mööda on üleminek digitelevisioonile Eestis paratamatu, sest aastatel 2010 – 2012 lülitatakse Eestis välja analoogtelevisiooni saatjad.
Aastaks 2012 täielikult digitaaltelevisioonile üle minna on ka euroliidu soovitus liikmesriikidele. Naaberriigis Soomes tehakse seda juba järgmise aasta augustis, Rootsis 2008. aasta algul.
Viimase poole aasta jooksul oma kaabelvõrgus digitelevisiooni teenust pakkunud Elioni meediasuhete juht Ain Parmas ütles ajalehele Sakala, et Elion konkurenti ei pelga. «Elion edastab digi–TV programme interneti protokolli ehk IP–põhiselt ja see võimaldab televisiooni teiste kommunikatsioonilahendustega siduda,» ütles ta. «Seepärast on meie lahendusel maapealse digi–TV standardi ees mitu eelist.»
Parmase ütlust mööda pole teler enam pelgalt aparaat, mis pilti näitab, vaid sellele saab lisada palju teenuseid. «Paari aastaga muutub inimeste arusaam televisioonist põhjalikult,» selgitas ta. «Tegemist on sama suure muudatusega kui 50 aastat tagasi, mil Eestis lisandus raadioringhäälingule mustvalge pilt ja raadiost sai televisioon.»
|
|
|
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|
|
