| Direktorite veendumust mööda ei saa nad töötajaid
otsides lootma jääda sellele, et kandidaadid ise tööpakkumise peale ühendust
võtavad, kirjutab Sakala . Koolijuhtidel tuleb pedagoogide leidmiseks mitmesuguste kanalite kaudu infot levitada, tuttavatelt pärida ja õpetajatele otseseid ettepanekuid teha. | | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | Natti
Kahtlen, et ainult Viljandimaal see on probleem. Minu meelest, terve Eestimaal on häda mata-, füsa, ...
|
|
«Nagu viimasel ajal näha, on õpetajatest Eestis päris puudus,» tõdes Viljandi Valuoja põhikooli direktor Matti Orav. Temalgi on sügiseks vaja palgata kolm uut pedagoogi. Ühega neist, keemia-bioloogiaõpetajaga, on suusõnaline kokkulepe juba sõlmitud. Rohkem peavalu valmistavad direktorile matemaatika-füüsika- ja arvutiõpetaja leidmine. Need kohad on veel täitmata. Matti Orava sõnul ei ole ainult füüsikat andvale inimesele põhikoolis täiskoormust ei ole ning seepärast peab uus õpetaja olema võimeline andma ka matemaatikatunde. «Huvilisi sellele kohale on olnud, kuid püsivat kokkulepet kellegagi pole,» nentis ta. Raske on tööle saada ka kõrgharidusega arvutiõpetajat. «Kindlasti leidub selliseid inimesi, kuid Viljandimaale nad ei jõua,» ütles Matti Orav. Arvutiõpetajale pakutakse Valuoja põhikoolis täiskoormust, sest tundide andmise kõrval saavad tema ülesanneteks arvutite hooldamine ja internetilehekülje uuendamine. Kool kavatseb algaval õppeaastal klassidesse arvuteid juurde muretseda ning liituda e-kooli süsteemiga. Üks põhjus, miks noored enam õpetajaks ei hakka, on Matti Orava arvamust mööda palgatase. «Koolis on see tunduvalt madalam kui eraettevõtluses,» väitis ta. Teiseks näib õpetajaamet noori millegipärast kohutavat. «Mina ütlen, et see töö ei ole sugugi nii halb, kui väljastpoolt võib tunduda. See pakub palju südamele ja võimaldab väljakutseid. Igav ei hakka õpetajana kunagi,» kinnitas Orav. Holstre ja Paistu põhikooli direktor Marek Nõmmik tõdes, et õpetajat leida on väga keeruline. Holstre kool otsis saabuvaks õppeaastaks loodusainete õpetajat, Paistu kool aga matemaatika- ja füüsikaõpetajat. Puudus füüsikaõpetajatest «Teistele kohtadele oleme kandidaadid leidnud, ainult füüsik on veel puudu,» kõneles Nõmmik. «Põhikoolis on neli füüsikatundi nädalas, nii et vaja on inimest, kes käib kohal ainult ühel või kahel päeval nädalas.» Sama aine õpetajat otsib Abja gümnaasium. «Füüsikaõpetaja leidmine on Eestis praegu vist üks raskemaid ülesandeid, eriti maakoolis,» nentis Abja gümnaasiumi direktor Jüri Ojamaa. Kooli tööpakkumisele pole seni keegi reageerinud. Kui füüsikaõpetajat ei leita, ei jää ükski tund Abjas siiski andmata. «Seni oleme hakkama saanud nii, et mina olen andnud osa tunde ja ühe teise kooli õpetaja on käinud osalise koormusega,» rääkis koolijuht. Vajadus füüsikaõpetaja järele tekkis Abja gümnaasiumis juba eelmise õppeaasta keskel, kui seda ainet õpetanud Jüri Ojamaa võttis vastu direktori ametikoha. «Põhikohaga inimest ei ole meil õnnestunud sellest ajast saadik leida, kuigi olen tuttavate kaudu seda infot ka ülikooli füüsikaosakonnas levitanud,» ütles ta. Kooli meeskond vahetub Hiljuti direktorit vahetanud Saarepeedi kool on konkursi välja kuulutanud lausa seitsme ametikoha täitmiseks. Sinna otsitakse direktori asetäitjat õppe- ja kasvatustöö alal, füüsika-matemaatika- ning inglise keele õpetajat, logopeedi, infotehnoloogi, huvijuhti ja sekretäri. Direktor Enna Tikase sõnul otsustas mitu õpetajat koolijuhi väljavahetamise tõttu lahkuda. «See on olnud nende valik, mina neid selleks mõjutanud ei ole,» lisas ta. «Muidugi on mul kahju, kui spetsialistid koolist ära lähevad, kuid loodan, et leiame uued inimesed.» Saarepeedil ootavad muu hulgas täitmist logopeedi ja sekretäri koht, mida koolis varem ei olnud. Direktori ütlemist mööda on kõigile väljakuulutatud kohtadele sooviavaldusi laekunud, kuid füüsika-matemaatikaõpetaja kandidaate pole. «Sinna ongi kõige raskem inimest leida,» nentis Tikas. «Aga me oleme ka ise aktiivsed ja jätkame otsinguid.» |
