Kiiev sai oma nime Kyi järgi, kes oli üks neljast kuulsast Kiievi asutanud tegelasest. Arvatavasti kuskil 5. sajandil postiteede ristmikuna loodud Kiiev on praegu koduks rohkem kui 2,5 miljonile inimesele. Dnepri jõe kaldal asetsev Kiiev on läbi aegade olnud Ukraina poliitilise ja majandusliku elu kese. 1240. aastal hävitasid mongolid linna täielikult ning arusaadavalt kaotas see oma mõjuvõimu ning muutus tulevaste suurriikide äärealaks. Jalgpall ühendab Kiievlane armastab oma linna, selle elanikke, selle omapära, selle poliitikat ning kõike muud sellega seostuvat. Kiievi Dinamo jalgpalliklubi sall kaelas läbi linna kõndides saad vastukajana rõõmsaid hõikeid, käepigistuse või lonksu viina. Kui aga lähed nii kaugele, et vead laadaplatsil salli kaela ümbert ja tõstad pea kohale ning hõikad helgehäälselt «DIIINAAAMOOO», unusta ära vaikne aplaus või halvakspanu, vastuseks on hõigete armaada, mis näitab ühtsust. Kartsin tappagi saada, kui metroos saama rida röökisin. Selline oli kallistuste ning rõõmsate rünnete tulv. Vahemärkusena – 2012. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused peetakse Ukrainas/Poolas. Ukraina on uuel sajandil mõnusalt trükimusta paberile suutnud pressida. Eurovisiooni võit 2004. aastal ja järgnenud aastal võistluse korraldamine, sõjaväelise riigipöörde oht või nüüdsed hiigelinvesteeringuid nõudvad ning respekti ja feimi kotiga jagavad Euroopa jalgpallimeistrivõistlused. Iseseisvusväljak saab naabriks ehk siis Uuestisünni väljaku. Majesteetlik keskväljak Kui õhtusel ajal ootamatult Kiievi keskuseks peetavale Iseseisvusväljakule maanduda, lööb see hinge kinni kui üks kaunimaid keskväljakuid – see on majesteetlik, suursugune ning eksklusiivne. Ning seda isegi palju rännanud reisihundile. Väljakut ümbritsevad majad ning eriti nende paiknemine eri tasanditel annab juurde rippaedade tunnetuslikku jõukusemõistet. Väljaku kõige vingem agregaat on aga vaieldamatult helesinine maakera, mis kullatud valitsejakepi otsas mõnusalt ringi keerleb. Täiesti planeediväline nähtus, kuid sobib sellesse kooslusesse imetabaselt. Väljak on ise palistatud, sarnaselt kogu kesklinnaga, kõrtside ja kohvikutega. Kesklinn on jalakäijate vastaline, kuna neljarattalistega võib seal pea igal sentimeetril uidata ning tsiklimehed roniks kas või kõrtsitrepist üles, kui vaid viitsiks. Aga nagu mainisin, on Kiievi kesklinn pähkli pehme keskmine viljaliha, mis on tõeliselt ilus, turvaline, olgugi et poliitiline eliit tekitab kära, rahutusi ja sõjaväemobilisatsioone, ning maailmapealinlik. Ümbritsev on auguline, puhastamata ja täieliku putkamajanduse mõjuvõimu all. Pikad bulvarid liiguvad magalatesse, kus kvartaleid pikad majad kaotavad igasuguse grupitunde ning indiviidil puudub kõige väiksemgi soov olla üks rahva seast. Loodan sinna mõne aasta pärast tagasi minna ning näha pilti, mis on vääriline euroliiduga liitumiseks. Kuid kui mitte varem, siis 2012. aastal istun mõnel staadionil, sel korral muretsetud sall kaelas, ning ülban inglise vutihuligaaniga. Ma olen oma, ma võin. Aga et miks hommikumantlilinn? Seesugune linn on letargiline paik, kus vabalt toatuhvlites ja hommikumantlis, kruus mõnusalt kuuma kohvi pihus, ringi saaks uidata. Selline kena kodune fiiling. Paraku pandaks hommikumantlis mehed Kiievis kõik kohe kas kongi või kohalikku Seewaldisse, aga mõte on ju kena. |
