|
Gallup
Otsing
Tarbija24.ee
|
|
Kinnisvara
 |
Magalarajoonide pakkumishinnad ei jõua turule järele (2)
09.05.2008 16:45
Tõnis Meister, Pindi Kinnisvara Põhja regiooni juht
Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind on langenud madalamale
tasemele kui mullused reaalsed tehinguhinnad. Samas pole pakkumis- ja
tehinguhindade proportsioon märkimisväärselt muutunud. Sisuliselt
tähendab see, et ehkki praegused müüjad on langetanud oma vara hinna
mullusele kevadsuvisele tasemele, ei vasta see ikka veel ostjate
ootustele. |
| |
|
|
Magalarajoonides on hinnad langenud mullusele tasemele, kuid need on ostjate jaoks ikka liiga kõrged.
Foto: Peeter Langovits |
|
|
|
|
Kõigepealt eristame ära kaks erinevat hinda, millest turul palju räägitakse.
Müügi- ehk pakkumishinnad kajastavad parasjagu pakkumises oleva vara hindasid, omamata sisulist statistilist väärtust, kuna pakkumishinnad määrab vara omanik ning see ei pruugi peegeldada objektiivselt reaalsete tehingute väärtusi.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | dfgdfg
"Need vahed on selgelt kõrgemad, kui stabiilselt turul otstarbekas oleks."
aga turg ei olegi enam ...
eva
See on asjade loogiline käik et hinnad ykskord ka päris normaalsele tasemele langevad. Näiteks Roots...
|
|
Reaalne tehinguhind kajastab aga mingil konkreetsel ajahetkel konkreetse varaga tehtud tehingut. Sisuliselt on tegemist turuhinnaga, mille puhul on müüja ja ostja jõudnud hinna osas konsensuseni ning vara on vahetanud selle tulemusel omanikku.
Ühtlane tase
Vaid väga kiirelt tõusval turul on võimalik, et pakkumiste- ja tehinguhinnad oleksid võrdsed.
Sellisel juhul ostetakse vara ära ilma hinda kauplemata ning keskmiselt ongi müügipakkumise ja reaalse tehinguhinna vahe olematu.
Stabiilsel või langeval turul on aga pakkumiste hind kõrgem reaalsest tehingu hinnast ehk alati on nende vahel mõningane läbirääkimiste ruum.
Võtsime välja värske statistika ning võrdlesime Tallinna nelja suurema magalarajooni pakkumiste ja reaalsete tehingute hindasid.
Paneelelamurajoonid võtsime võrdlusesse seetõttu, et sealne statistika on kõige paremini võrreldav – neis piirkondades on kõige vähem praegu veel keskmisest varast ebalikviidsemaid uusarendusprojekte, mille kõrged hinnad pakkumishindade statistikat ülemäära mõjutada võiks.
Samuti on Lasnamäel, Mustamäel, Haaberstis ja Kristiines kõige ühtlasema kvaliteedi- ja hinnatasemega vara.
Kuna aga antud linnaosades on üle poole Tallinna elanikkonnast ning tegemist on keskmisest veidi hinnatundlikuma kontingendiga, annab tehtud võrdlus küllaltki adekvaatse pildi tervest Tallinna turust.
Kristiines on praegu müügipakkumiste ja reaalsete tehingute ruutmeetrihindade vahe 15 protsenti, Mustamäel 16 protsenti, Haaberstis 20 protsenti ning Lasnamäel 23 protsenti.
Need vahed on selgelt kõrgemad, kui stabiilselt turul otstarbekas oleks.
Sisuliselt on see müüjatele halb uudis – ostjad on valmis tehingut tegema veelgi madalamalt tasemelt, teisalt on jätkuvalt suur pakkumiste hulk kodeerinud automaatselt turule müürisurve, mille käigus on hindadel veelgi ühtlustumisruumi.
Hea kaup läheb kiiresti
Praeguses turuseisus, kus pakkumisi on rohkem kui järgneva aasta jooksul suudetakse ära osta, sõltub tüüpkorterite müügiedu puhtalt hinnapoliitikast – peamiseks konkurentidest eristumise strateegiaks ongi agressiivne hind.
Igal juhul tasub hinna määramisel võtta aluseks reaalsed tehinguhinnad, mitte lähtuda kunagistest hiilgeaegadest või naaberkorteri ülioptimistlikust pakkumishinnast.
Samal ajal tuleb tõdeda, et korralikult renoveeritud ja heas asukohas pakkumistest on jätkuvalt puudust. Seda nii magalarajoonides kui ka üldisemalt Tallinnas ja teistes linnades.
Kvaliteetse kinnisvara hinnad on juba kuid stabiilsena püsinud, sest hea kaup ostetakse alati kiirelt ära.
Markantseimaks näiteks on ehk Tallinna vanalinn, kus võrreldes aastataguse ajaga on hinnad mitmekümne protsendi võrra tõusnud ning praegune keskmine pakkumiste hind on isegi madalam kui reaalne tehingu hind.
See näitab selgelt, et hoolimata üldisest hinnalangusest tehakse teatud sektorites tehinguid vaid ülikvaliteetse ja kalli varaga.
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Suzuki |
Suzuki SX4 sai lõpuks valmis!
Täpselt kaks aastat tagasi kirjutas Tõnu Tramm Auto Bild Eestis, et ta
ei leidnud Suzuki SX4 mootorivalikust diislit ja see on mainit auto
puhul tõsine miinus.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
|
|
