Kui jahu, piim ja puuviljad kallinesid eelmisel aastal rekordkiirusel, siis näiteks lihatoodete ja riisi hinnatõus seisab alles sel aastal ees. Samas võivad tarbijad olla tunnistajaks ka mõnele hinnalangusele.

Tänavu esimeses kvartalis kerkisid hinnad mullu sama ajaga võrreldes 11,1 protsenti, millest suuremat kasvu koges Eesti viimati 1998. aasta teises kvartalis, kui hinnatõus ulatus aasta võrdluses 11,2 protsendini.

Enim kallinenud tooteks osutus statistikaameti andmeil aga jahu, mille hind kerkis aastaga üle 50 protsendi.

«Midagi pole vastu vaielda, sest tõesti on nii,» nõustus statistikaameti hinna- ja palgastatistika osakonna juhataja Viktoria Trasanov. Pingereas jäi tema sõnul teisele kohale või ja kolmandale piim, mille hinnatõusud jäid vaid kriipsu võrra jahu omast väiksemaks.

Tõusjad ja langejad

Konjunktuuriinstituudi sektorijuhataja Pille Liivaauk tunnistas, et kui võrrelda hinnatasemeid aastatagusega, siis paljude toodete puhul on vahed tõesti suured. «Selle aasta nelja esimese kuu jooksul on aga toidukaupade hinnatõus olnud selgelt väiksem kui aasta viimastel kuudel ehk hinnatõus on pidurdumas,» tõdes ta.

Samas ei saa öelda, et suuremaid hinnatõuse enam ees ei oleks. Näiteks on lihahinnad tõusuteel. «Seda nii sesoonsel põhjusel kui ka loomade suuremate söödakulude tõttu,» nentis Liivaauk.
Teraviljatoodete hinnad peaksid aga püsima praegusel tasemel vähemalt uue viljasaagini.

«Kartuli ja aedviljade hinnad tõusevad kevadel sesoonsuse tõttu nagu tavaliselt, kuid hinnatase on nii enam-vähem viimase kolme aasta keskmine. Mullune saak oli hea,» loetles Liivaauk.
Kui teises kvartalis on toiduhinnad aastatagusega võrreldes veel oluliselt kõrgemal, siis tänavuse aasta teises pooles peaks tarbijatele ka häid uudiseid laekuma.

Nimelt on lähikuudel põhjust oodata mõningate piimatoodete odavnemist, sest maailmaturul on hinnad langenud. «Väikese viivitusega peaks see langus ka meie tarbijani jõudma,» andis Liivaauk lootust. «Üksikute toodete osas on väikest langust juba näha, aga ootaks peagi rohkemat nii toodete kui langusprotsentide osas.»

Statistikaameti andmeil leidub aga mitmeid kaupu, mis läksid aastaga märksa odavamaks – näiteks köögivili, millest kartul odavnes aga aastaga koguni viiendiku jagu. «Ilmselt oli hea saak ja teine põhjus see, et kartulit süüakse vähem kui varem. Ei näe enam, et kottidega seda kokku ostetaks,» arutles Trasanov. Odavamaks läinud toidukaupade hulka kuuluvad veel kala, värske köögivili ja suhkur.

Tarbekaubad odavnevad

Liivaaugu sõnul seletab köögivilja odavnemist mullune hea saak. «Ja kuna valdavalt tarbime kodumaiseid köögivilju, siis mõjutab kohalik saak hinnataset oluliselt,» tõdes Liivaauk.
Puuviljast tarbib eestlane aga valdavalt importi, seega hind sõltub Hispaania, Hollandi, Poola jt saakidest ning loomulikult vahendajatest.

Odavamaks on muutunud ka mitmed tarbekaubad, sh mobiiltelefonid ja elektroonikakaubad. Näiteks on televiisorite hinnad langenud aastaga koguni üle viiendiku. Riiete ja jalatsite ligi viieprotsendiline hinnatõus on aga statistikaameti sõnul päris suur.

«Tuleb tunnistada, et meil müügil olevad riided on Euroopaga võrreldes üsna kallid, eriti arvestades nende kvaliteeti,» märkis Trasanov.