Katerina Puusepp: ühelapseline pere võib jätta suurema ökoloogilise jälje kui suurpere
14.05.2007 14:32
Vastuseks Postimees Online’is avaldatud Briti
rahvastiku optimeerimisega tegeleva keskkonnakaitsjate seisukohale, et kolmas
laps peres on ökokuritegu, võivad eestlased sel juhul küll oma lasterikaste
perede üle uhkust tunda, tõdeb Eesti Lastevanemate Liidu liige Katerina
Puusepp. |
| |
|
 |
Juba lapseeas on ühelapselise pere lapsel eeldused suuremaks öko-jäljeks kui paljulapselise pere lapsel. Suure pere lastel on ühised mänguasjad, raamatud ja õppevahendid.
Foto: AP / Scanpix |
|
|
|
Ühelapselise pere laps võib Puusepa sõnul oma eluea jooksul jätta palju
suurema ökoloogilise jalajälje kui samas keskkonnas kasvav paljulapselise pere
laps. «Reeglina see nii ongi, erandeid esineb alati. Kõik sõltub eelkõige
eluviisidest.»
«Juba lapseeas on ühelapselise pere lapsel eeldused suuremaks öko-jäljeks kui
paljulapselise pere lapsel. Suure pere lastel on ühised mänguasjad, raamatud ja
õppevahendid. Rõivad ja jalatsid sageli lapselt lapsele, ühised sporditarbed.
Vanker, väikelapsemööbel jms läheb enamasti ühelt lapselt teisele. Ka toitumine
on suures peres sageli ökosõbralikum, ei kiputa naljalt poolfabrikaate või
valmistoitu ostma, vaid tehakse ise,» tõdeb Puusepp.
Eesti perede kiituseks võib tema sõnul öelda, et väga paljud noored vanemad
on juba esimese lapse sündides ökoteadlikud ning nende lapse eluviisid on
vanemate eeskuju jälgides samuti loodussõbralikud. Näiteks võib tuua, et sageli
kasutatakse riidest mähkmeid, mitte ei osteta poest neid, mis aastasadu ei
lagune. Ainult poest ostetud mähkmetes kasvanud lapsel kulub neid umbes 5000,
see on ca tonn jäätmeid.
Britid lähenevad Puusepa hinnangul probleemile valest küljest. «Pigem tuleks
suurendada elanikkonna keskkonnateadlikkust. Rääkida sellest kui palju nad oma
eluviiside juures loodust saastavad ja anda nõu mida selle vältimiseks teha.
Selles on Briti rahvastiku optimeerimisega tegeleva The Optimum Population
Trust’i (OPT) keskkonnakaitsjatel aga tõesti õigus, et kui poleks inimtegevust,
poleks inimeste poolt raisatud ressursside osas probleemi. Lahendus ei ole aga
laste arv peres. Lõppkokkuvõttes on iga pere enda teha, kui suure ökoloogilise
jalajälje nad jätavad, millise panuse annavad oma järeltulevate põlvede
elukeskkonna säästmiseks.» Toimetas PM Online |
