|
Tervisekaitse andmetel teostatakse sel hooajal veekvaliteedi kontrolli 23
supelrannas ja vähemalt 66 supluskohas.
Suplusvee kvaliteeti kontrollitakse aprillist septembrini. Esimesed proovid
tehakse juba peaaegu kuu enne ametliku suplushooaja algust.
Suplusvee kvaliteeti määratakse mitmete näitajate alusel – ühest veeproovist
analüüsitakse kuni 18 näitajat.
Iga kahe nädala tagant kontrollitakse vees coli-laadsete bakterite ning
fekaalsete coli-laadsete bakterite hulka, pH-taset; mõõdetakse vee
läbipaistvust, lahustunud hapniku sisaldust, visuaalselt hinnatakse veepinna
puhtust, värvust, mineraalõlide, pindaktiivsete ainete ning fenoolide
esinemist.
Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on Eestis viimastel aastatel suplusvee
kvaliteet paranenud, vastates enamiku näitajate osas nõuetele.
Näiteks möödunud aastal tehti kokku 9534 suplusvee analüüsi, neist vastas
nõuetele 9244 ehk 97 protsenti. 2006. aastal vastas veekvaliteet peaaegu kõigis
supelrandades ja supluskohtades kohustuslikele nõuetele.
Suplusvee hea kvaliteedi näitajaks on seegi, et eelmisel aastal oli Eestis
kaks sinilipuga tähistatud randa: Pühajärve ja Võsu.
Sinilipp on rahvusvahelise garantiiga keskkonna- ja kvaliteedimärgiks
sadamale või rannale. Sinilipud heisatakse 5. juunil, maailma
keskkonnakaitsepäeval.
Eestis on supluskohti tunduvalt rohkem, kui ametlikult kirjas – ametlikud
supluskohad ja supelrannad moodustavad suplemiseks kasutatavatest veekogudest
vaid väga väikese osa.
Samas on ainult ametlikes supluskohtades ja randades tagatud korrashoid ning
jälgitakse veekvaliteeti.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
