Toit

Niidult ja metsast leiab kevaditi igasuguseid taimi, millest saab lihtsalt tervisliku supi või salati valmistada.

Kuigi kõrvenõges ja naat on tuntud eelkõige tülika umbrohuna, saab nende lehti kasutada maitsva supi, salati või isegi pirukate valmistamisel, kirjutab Virumaa Teataja.

Nõges asendab kevadel edukalt rohelisi aedvilju, selle kõrvetava taime lehed sisaldavad hulganisti vitamiine, mikroelemente ja orgaanilisi happeid.

Minu vanaema Loreida meenutas, et sõja ajal ning pärast seda, kui valitses nälg, andis nõgesesupp palju vitamiine ning aitas näljatundest jagu saada. «Kui juhtus, et nõgese sai enne veel ehtsa taluvõiga läbi praadida, oli see lausa maiusroog,» meenutas vanamemm.

Ta lisas, et toidu valmistamise juurde kuulus ka nõgese oskuslik korjamine ja puhastamine. Alati vaadati, et hulka ei satuks umbrohukõrsi ega muud prahti. «Ja kindad pidid käes olema, et kõrvetada ei saaks,» kinnitas Loreida.

Maitsvad salatid

Noor tartlasest kokandushuviline Meelis Mesilane andis nõu, et nõges maitseb väga hästi, kui seda võis koos hakitud küüslaugu ja sibulaga kuumutada ning soola ja pipraga maitsestada. Täiusliku maitseelamuse saamiseks lisada veidi ka hapukoort.

Meelis Mesilane rääkis veel, et kui soolaga maitsestatud vesi keema ajada, nõgeselehti selles paar minutit kupatada, kuni need kokku vajuvad, seejärel vesi läbi kurna välja valada ja taimed korralikult kuivaks suruda, saab nõgesest tooraine, mida on hea kasutada paljude toitude valmistamise juures. Seda sobib panna suppidesse, hautistesse ja isegi pirukate tegemisel tarvitada.

Nõgeselehti võib ka kuivatada ning teha sellest pulbrit, mida sobib jällegi kõigisse roogadesse puistata.

Kõige enam tehakse nõgesest siiski salatit. Maitsva salati saab nii: nõgeselehed eelnevalt pesta ja asetada sõelale, seejärel valada üle kuuma veega. Kui lehed on nõrgunud, need tükeldatakse ja süüakse kohe pärast maitseainetega segamist. Maitsestada saab näiteks majoneesi ja hapukoorega, samuti võib salatile lisada sibulat, peterselli, muna ja riivitud porgandit.

Naati, mis on eelkõige tuntud kui tülikas umbrohi, kasutatakse toiduks kogu suve, kuid ikka ainult selle noori lehti. «Eriti maitsvad on naadilehed aga varakevadel, kui need on veel heledad ja kortsus,» teadis vanaema. Naadilehed sisaldavad rohkelt E- ja C-vitamiini, samuti mineraal- ja kiudaineid.

Vanaema rääkis, et naat on hea maitseroheline ning seda saab näiteks keedetud kartulitele peale puistata. Kuid lehti võib ka kupatada, võis kuumutada ja kasutada hautistes, suppides ja vormiroogades.

Aive Luigela kirjutas Terviselehes, et naadilehti kasutatakse koos paljude teiste taimedega, eriti salatites. Naadisalatile võib lisada hiirekõrva, võilille, põdrakanepi, jänesekapsa, paiselehe, hapuoblika lehti ja kultuurtaimedest rabarberit, tomatit, kurki ja muud sellist. Salatit sobib segada kastmetega, kasutades õli, hapukoort ja majoneesi.

Kaalujälgija Sille Ranniku naadisupi valmistamise soovitus on järgmine: 1,5 liitrit naadilehti pesta ning seejärel keeta soolvees pehmeks. Nõrutada sõelal ja hakkida peeneks. Segu kallata kastrulisse, kuhu panna kolm supilusikatäit jahu, supilusikatäis võid või rasva ning lasta enne puljongi ja kahe liitri vee lisamist pisut tulel podiseda.

Supi sisse lisada maitse järgi soola, pipart ja suhkrut, pisut kartulijahu ja lasta kaane all kümme minutit keeda. Naadisuppi sobib serveerida rediste või munaga, peale puistata sibulat või peterselli.

«Leidsin selle retsepti kuskilt ajalehest, aga koguseid tohib mõistagi muuta, samuti maitse järgi mõni komponent ära jätta,» rääkis Rannik.

Nõges juustele

Nõgese keetmisel saadud vesi jätke juuste pesemiseks. Vanaema hinnangul vabastab see kõõmast, soodustab juuste kasvu ning peatab väljalangemise. Eriti hea toime on veel siis, kui lisada kõrvenõgesele takjajuuri.

Vanaema mäletas, et nõgesevesi lõi juuksed läikima.

«Ega minu nooruspõlves moodsaid šampoone ei olnud, tihti sai pead pestud tavalise seebiga.»

Kodumaine sibul ja kurk Rakvere turult

Rakvere turult sai eile osta Sagro aiandi värsket kurki hinnaga 30 krooni kilogramm, samuti rohelist sibulat, mis on kasvanud koduaia kasvuhoones ja peenramaal. Eestimaistest köögiviljadest pakuti veel peakapsast, sibulat ja kartulit.

Erinevat sorti kartulit müüdi 3-5kroonise kilohinnaga. Sortidest tõstis üks müüjanna eriti esile «Agria»-nimelist kartulisorti, mis on väga hea maitsega ja keeb kiiresti. Traditsioonilistest sortidest olid müügil «Gunda», «Anti» ja «Läti kollane».

Köögiviljadest oli eile müügil kodumaine punapeet hinnaga 5 ja 6 krooni kilogramm ja porgand hinnaga 8 krooni kilo.

Eile päeval ei olnud kodumaise toodangu pakkujaid külma ilma ja jaheda tuule tõttu palju, kuid Eestis kasvatatud köögivilja hindavad tarbijad kõrgelt, kinnitas üks müüjatest. «See, et toodang oleks Eestis kasvatatud, olgu selleks siis kartul, kurk, punapeet või harilik roheline sibul, on ostja jaoks ikka väga oluline,» lausus ta.