| Vaatamata Euroopa Liidu Lissaboni direktiivile, mille kohaselt on seatud eesmärk saada innovatsioonis globaalselt juhtivaks piirkonnas, jääb leiundusaktiivsuses, mis on üks innovatsiooni komponentidest, kogu euroliit üha enam maha USAst, Jaapanist ja Lõuna-Koreast, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Igor
No mingit teleturu kaupa pole ka ju mõtet leiutada.Kui riik annaks pappi iga leiutise eest siis olek...
leiutise
registreerimine ja patendeerimine on meil seotud ju veel suuremate jõupingutuste ja kuluga, kui leiu...
|
|
Viimatinimetatud riikides on leiutistaotluste arv miljoni elaniku kohta aastas ca 1000, mis on umbes 3 korda enam kui Euroopa Liidus. Väikese sissetulekuga riikides sõltub aga sissetulekute kasv otseselt summaarsest innovatsiooni indeksist. Kui Eesti tahab jõuda 15 aastaga tõesti viie rikkama Euroopa riigi hulka, siis peame innovatsiooni väga palju panustama, kuna sel juhul peaks meie summaarne innovatsiooni indeks ületama Euroopa Liidu parimate, Rootsi ja Soome praegust taset. Skandinaaviamaad on summaarses innovatsiooni indeksis juhtpositsioonil just tänu Euroopa Liidu keskmist ületavale leiundusintensiivsusele. Eesmärgi saavutamiseks peaks Eesti leiundusaktiivsus kasvama tasemeni 1500 - 2000 taotlust aastas. Leiutamise motiveerimisel võiks eeskujuks olla Rootsi praktika, kus leiutustaotluse esitajale antakse olenemata leiutise valdkonnast 10 000 Rootsi krooni (17 000 eesti krooni) toetust. Leiutise rakendamiseks antakse intressivaba krediiti ligi 60 000 Rootsi krooni, mis muudetakse tagastamatuks abiks, kui leiutise rakendamine ei õnnestu. Põhjendatud juhtudel ulatub abi miljonitesse, mida korraldatakse läbi leiundusfondi. Suured välispatentimise kulud vajavad loomulikult suureulatusliku toetuse olemasolu. Toimetas Marina Zemtsovskaja, Tarbija24 |
