Pronkssõduri skandaal ähvardab aga sadamalt võtta
tema suurejoonelised plaanid. Pole vene kaubavooge, pole rahavooge, millega laene maksta ja investeerida uutesse kaidesse ja teistesse sadamarajatistesse, kirjutab Andrus Karnau Postimehe lisaväljaandes Otsustaja. Neid ridu kirjutades oli olukord Vene transiidiga järgmine. 2. mail teatas Vene Raudtee pressiteenistus, et rööbasteed Eesti suunal lähevad remonti. See tähendas automaatselt kaubavedude suunamist Venemaa Läänemere sadamaisse. Sarnaste ettekäänetega on Venemaa varem jätnud tilgatumalt kuivaks Ventspilsi naftasadama Lätis ja Mažeikiai naftatehase Leedus. Põhjuseks torujuhtmete remonditööd. Mažeikiai veab töötlemiseks vajaliku Vene nafta praegu näiteks tankeritega meritsi kohale. Samal ajal kui Ventspils kuivaks jäi, olid Vene–Läti suhted väga pingelised. Niisamuti kuivas Mažeikiai naftatoru pärast seda, kui Leedu oli tehase müünud Vene firma asemel poolakatele. «See on üks võimalik stsenaarium kaubavedude lõpetamiseks Eesti kaudu – öeldakse, et raudtee on remondis, siis et vaguneid ei ole, ja kui vaguneid on, siis ei saa neid laadida,» kommenteeris raudteetransiidi ekspert Raivo Vare. Vare märkis, et nn vagunite jaotusplaani pole Vene raudtee maiks kinnitanud, kuu on juba mitu päeva kestnud. Kui pole plaani, pole firmadel ka vaguneid, kuhu oma kaupa laadida ja läbi Eesti saata. Kui algul arvasid mõned meie transpordispetsid, et kaubavoogude vähenemise taga on pelgalt vaid maipühade ja võidupüha eelse aja tööpühad, siis ilmselt tõotab olukord kiiresti halveneda. Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann ütles 3. mail, et Vene söe vedu läbi Eesti on peaaegu lõppenud ja poole vähemaks on jäänud ka naftasaaduste vedu. Simmermanni sõnul laaditakse Eesti suunal tavaliselt 400 vagunit sütt päevas. Kahel esimesel maikuu päeval vähenes see 10 vagunini. Naftasaadusi on varem laaditud 1200–1300 tsisterni päevas, praegu on vähenenud 700–800 tsisternini päevas. Ka muid kaupu on Venemaalt Eesti sadamate suunal saadetud vähem. Mõnes mõttes oleks vaikus raudteel ju hea. Siis ei peaks raudteefirma enam panustama Koidula piiripunkti või Tallinna ümbersõidu ehitusse. Poleks enam ka muret plahvatusohtlike vedudega Tartu või Tallinna kesklinnas. See annaks sadu miljoneid kroone kokkuhoidu. Viimane lõik tasub kokkuvõttes siiski kirjutada iroonia valdkonda, sest kui meelde tuletada kas või 2,35 miljardit krooni raudtee aktsiate eest, siis on Eesti riigi kaotus väga suur. Mäletatavasti on praeguse koalitsiooni kolmest osalisest kaks raudtee tagasiostu poolt. Kuigi Edgar Savisaare juhitud Keskerakond kandis tagasiostu põhiraskuse, siis sotsid ja ka Reformierakond toetasid ostu. See polnud heategevus, vaid investeering, mis tuleb tagasi teenida. Nii rõhutas mullu peaminister Andrus Ansip. Kui aga pole vene transiiti, pole ka millegagi seda raha tagasi teenida. Vanaraua müügiga teeniks muidugi midagi tagasi. Enne Vene sanktsioone heietasid meie riiklikud transiidifirmad aga suuri plaane. Eesti Raudtee tahaks luua kaubavedude regulaarliini Tallinnast üle Kasahstani Hiinasse, kasvatades sellega Eestit läbivate konteinervedude hulka 50 korda. Praegu teenib raudteefirma konteineriteveoga mikroskoopilisi summasid, aga just selles veoliigis nähakse suurt potentsiaali. Konteinerid on standardsed üle kogu ilma. See teeb nende veo, laadimise ja ladustamise lihtsaks. Kaubaomanikel on samuti lihtne. Laod oma kraami konteinerisse, lööd ukse kinni ja võid kindel olla, et partner saab selle sihtkohas puutumatult kätte. Ei mingit kastide või kottide ükshaaval loopimist! Tuhandete kilomeetrite pikkune kaubakonteinerite otseliin püüab võistelda meretranspordiga, kus aasta-aastalt lähevad käiku aina suuremad ja seega ka kaubaomanikele odavamate hindadega alused. Eesti Raudtee juhid püüavad haarata oma kätte Põhjamaade kaubavoogusid, mille omanikud praegu meretransporti eelistavad. «Hiina kavandab käiku lasta Shanghai–Almatõ regulaarliini,» rääkis Eesti Raudtee turundusdirektor Rene Varek. «Meie eesmärgiks on käima saada Tallinna–Almatõ otseliin, et sealt oleks võimalik kaubad laadida Shanghai rongile.» Eesmärgid on Eesti Raudteel suured. Kui praegu veab Eesti Raudtee pisut üle 10 000 konteineri aastas, siis kolme kuni viie aastaga tahab firma konteinervedude mahu kasvatada 500 000 konteinerini aastas. Lõviosa sellest hüppest peab tulema just Põhjamaade Hiina-suunalistest vedudest.
Suurejoonelise hüppe eelduseks on suured investeeringud sadamate konteinervedude terminalidesse. Nii Tallinna Sadamale kuuluvasse Muuga sadamasse kui ka erasadamatesse, alustades Sillamäega. Sillamäe sadama omanik Tiit Vähi märkis, et konteinervedude 50-kordne kasv raudteel pole võimatu. Samas Sillamäe sadam on praegu investeeringud külmutanud, sest Eesti–Vene suhted halvenevad aasta-aastalt järjekindlalt. Venemaa heakskiiduta aga transiidiäri ajada pole võimalik.
> Loe edasi |
