| Nii on kümne heldeimat toetust saanu seas tervelt kuus puhtalt teadussuunitlusega projekti. Ainuüksi neid iseloomustavad märksõnad – biomeditsiin, molekulaarbioloogia, sardsüsteemid, vähiuuringud – on aukartustäratavad. See ei tähenda aga, et EAS maksaks kinni professorite teadusliku uudishimu, EASi toetatavate projektide eesmärk on pakkuda teadustulemusi, mis leiaks tee ettevõtlusesse. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Mart R.
Tibusid loetakse sügisel.
Mina
Teame-teame neid teadusasutusi. Mõni on ainult nime poolest teadusasutus. Saab siis oma töötajaid ...
|
|
Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri arendamise programmi, mis toetas mullu viit kõige kallimat projekti, rahastab EASi kaudu Euroopa Liit oma struktuurifondidest. Aasta tagasi tegigi EASi juhatus otsuse viie projekti rahastamiseks täies ulatuses, kokku läksid need maksma ligi 230 miljonit krooni. Suurima abisumma, ligi 58 miljonit krooni, maksis Tartu Ülikoolile molekulaar- ja rakubioloogia tuumiklaborite projektile, mis varustas moodsa tehnikaga seni paljuski vaeslapse rollis olnud teaduslaborid. Tuumiklaborite eesmärk on pakkuda kõrgtehnoloogilisi teenuseid nii ülikoolile kui ka erasektorile. «See rahasüst oli väga väärtuslik, tõstis meid nii-öelda viimase hingetõmbega laua peale tagasi,» selgitas ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi biotehnoloogia osakonna juhataja Andres Metspalu. «Me peame võistlema selliste ülikoolidega nagu Oxford, Sorbonne ja Helsingi, aga kuidas sa oma «sapakaga» ikka võistled, kui teised sõidavad ees Ferraridega.» Ehkki tuumiklaborite sisustus ei luba Tartu Ülikoolil end veel Euroopa tippülikoolide «Ferraridega» võrrelda, võib Metspalu sõnul Tartu Ülikooli tuumiklaboreid automaailma paralleeli juurde jäädes pidada «päris headeks Volkswageniteks». Üks selline süst tuleb Euroopa Liidu sellel eelarveperioodil veel. Praeguseks, võib öelda, said vedurid ostetud. Nüüd on söe jaoks raha vaja, nagu ka vedurijuhile palga maksmiseks – laborite jõudlus on suur, aga nad vajavad käigushoidmiseks erinevaid kemikaale, mille jaoks veel piisavalt raha pole. «Asjad liiguvad kahtlemata õiges suunas, meil saab nüüd võimalikuks Euroopas konkurentsis püsida ja teaduslikke eesmärke täita, teadusmahuka ettevõtluse suunas liikumine on kindlasti tegudesse jõudnud,» lausus ta. Kokku on Tartu Ülikool EASi kaudu saanud toetust umbes veerandsajale eeluuringu ja rakendusuuringu projektile. Sama, teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri toetamise programm pani aluse ka Tallinna Tehnikaülikooli kolmele laborile, mis tegelevad mikro- ja nanoelektroonsete komponentide arendamisega, siduselektroonikaga ning arvutisüsteemide sünteesi ja analüüsiga. TTÜ tehnoloogia- ja innovatsioonikeskuse juhataja Indrek Jakobsoni kinnitusel valmivad laborid järgmise aasta suveks. EAS toetas projekti 48 miljoni krooniga. TTÜ sai sama programmi raames 44 miljonit krooni ka keemia, biomeditsiini ja biotehnoloogia valdkondade arendamiseks. Toetusesaajate esikümnesse mahub ka üks viiest tehnoloogia arenduskeskusest, nimelt uuringuteks 24 miljonit krooni saanud AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus (VTAK). «Programmi eesmärk on tekitada tugeva tehnoloogilise potentsiaaliga valdkondades arenduskeskused, et uus tehnoloogia jõuaks vähima vaevaga teadusest erasektorisse,» selgitas VTAKi juht Riin Ehin. Arenduskeskuste omanikeks on erasektori ettevõtted, kuid EAS toetab arenduskeskusi konkreetsete alus- ja rakendusuuringute, nagu ka tootearenduse läbiviimisel. «Meie töös on teaduslikkus, on innovatsioon ja ka tulemuste rakendus, teadlased ei rahulda maksumaksja rahaga omaenda uudishimu,» kinnitas Ehin. «Aktsionärid soovivad reaalseid tulemusi ja seetõttu on nagu Kerberosed valvel – kui uuring on teaduslikult huvitav, aga kliinilise rakenduseta, siis peame kohe oma uuringud ümber fokuseerima.» Nii uurib VTAK praegu ühe oma aktsionäri, ravimifirma Celecure kaasfinantseerimisel näiteks tahkete kasvajate ravivõimalusi. «Vähkkasvaja vajab arenguks uusi veresooni – veresoonte kasvamise peatamiseks on praegu üks ravivõimalus olemas, selleks kasutatava ravimi Avastin turumaht on praegu 1,8 miljardit dollarit aastas, aga aastaga prognoositakse selle kasvuks 2-3 korda,» tõi Ehin näite. «Meie uuritav ravim põhineb samal mehhanismil – veresoonte kasvu pärssimisel, aga loomkatsed näitasid just, et meie ravim tõotab tulla efektiivsem ja vähemate kõrvalmõjudega.» Samuti arendab arenduskeskus mitut vähi diagnoosimist hõlbustavat projekti ning kavandab ka tervet Eestit katvat uuringut rinnavähisoodumuse väljaselgitamiseks. Esikümnesse mahtunud «mitteteaduslikud» toetused hõlmasid Tehvandi suusahüppemäekompleksi K90 hüppemäe rajamist, Teaduskeskusele AHHAA uue hoone ehitamist ning EASi enda ellu viidavat projekti Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks. Igale neist ettevõtmistest nägi EAS ette 30 miljonit krooni. Toetuste nimekirja heldemasse otsa, ehkki mitte esikümnesse, mahtusid ka mitmed piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise projektid. Nii sai Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri kogudus 15 miljonit krooni ajaloolise Narva Aleksandri Suurkiriku kellatorni taastamiseks, Haapsalu linn aga 14 miljonit krooni, et muuta sealne piiskopilinnus atraktiivseks külastuskeskuseks. Kui kõige kallimaks läinud teadus- ja arendusprojektid tegelevad silmaga nähtamatute asjadega, siis toetusi jagus ka «rauast» kõrgtehnoloogiat arendavatele eraettevõtetele. Nii sai OÜ Modesat Communications 4,5 miljonit krooni uute ja senisest tõhusamate satelliitmodemite väljaarendamiseks. «Arenduse tulemusel suudame pakkuda sideprotokolli, mis lubab satelliitkanalisse mahutada senisest umbes kolmandiku võrra rohkem informatsiooni,» lubas Modesati juhatuse esimees Tarmo Pihl. «Satelliitmodem on üks võimalikest rakendustest selle sideprotokolli jaoks, edaspidi saame neid tulemusi loodetavasti rakendada ka teistes siderakendustes, nagu kaabelside, wifi või 3G.» EAS kaasrahastab firma kulutusi uurimis- ja arendustegevusele küll tagantjärele, juhul kui investeeringud on ennast õigustanud. Pihl on lootusrikas: «Matemaatilised simulatsioonid on kinnitanud meie idee vettpidavust ning praegu rakendame väljapakutud lähenemist riistvaras. Kui kõik läheb planeeritult, siis loodetavasti saame pakkuda maailma juhtivatele modemitootjatele meie tehnoloogiat, lisaks tekib Eestisse täiendav kompetents satelliitvaldkonna ja sidetehnoloogiate vallas.» Oma ekspordiplaani koostamisel ja elluviimisel on paljud tuntud ettevõttedki kasutanud EASi abi. Nii on mööblitootja Standard, vannitootja Balteco, ehitusmaterjalide tootja Silbet Plokk, puidufirma Barrus, küünlatootja Hansa Candle, trükikoda Uniprint ning kaartide, geoinfo- ja tarkvarafirma Regio saanud kõik kümme miljonit krooni. «Taotlesime toetust eelkõige oma ekspordikäibe kasvatamiseks nii ida kui lääne turgudel,» ütles Balteco juhataja Marko Pählapuu. «Peamiselt kasutasime seda turundus- ja müügimaterjalide valmistamiseks ning välismessidel osalemiseks, tulemus on olnud positiivne, sest ekspordikäive ongi suurenenud.» Kokku toetas EAS erinevate programmide raames enam kui 2200 projekti kokku 1,13 miljardi krooniga. |
