Kadi, kes tellis 2007. aasta augusti alguses www.tsiigu.ee kodulehelt 17 000 krooni maksva lastekäru, tasus kogu summa ette ära. Käru lubati talle kätte toimetada septembris, aga tegelikult pole naine seda seniajani saanud, nagu ka vastust oma e-kirjale. Jaanuaris pöördus pettunud ostja abi saamiseks tarbijakaitseametisse ja nüüdseks on juhtum edastatud politseile. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Soundshop
http://soundshop.ee/in dex.php?act=help
Ol en Soundshop.ee st tellinud ja seal on tõesti nii, et 50...
Martin
Kõige hullem on see, et see Tsiigu ( Mari Aid ) pääseb puhtalt! Meie seadusandlus ja Tarbijakaitse o...
|
|
Tarbijakaitseametil ja ELi tarbija nõustamiskeskusel on viimasel ajal tulnud lahendada palju e-poodide kohta esitatud kaebusi. Et internetis sooritatud ostu puhul ei kohtu tarbija ja kaupleja isiklikult, selgub see, kas kaupleja ikka järgib seaduses esitatud nõudeid, pahatihti alles tagantjärele. Peamine probleem, millega inimesed internetist kaupu ostes kokku puutuvad, on see, et nad ei saa tellitut kätte ja kaupleja ei tagasta ka raha. Viimase aasta jooksul on tarbijakaitseamet saanud ligi 200 vastavasisulist kaebust, kusjuures kaevatud on nii omamaiste kui ka teistes ELi riikides tegutsevate kauplejate peale. Uuri hoolega tausta Korduvalt on tekkinud arusaamatusi veebikaubamajadega, mis asuvad järgmistel interneti- aadressidel: www.dvdmedia.ee, www.ismart.ee, www.tsiigu.ee ja www.webcom.ee. Kõigi nende puhul on tellijad tasunud toote eest ette ja jäänud siis kuudeks ootama, saamata ka oma järelepärimistele vastust. Pettasaamise vältimiseks soovitab tarbijakaitseamet enne tehingu sooritamist uurida võimalikult palju kaupleja tausta. Seda juba põhjusel, et osa probleeme saab lahendada ainult kohtus. Kaupleja tausta selgitamiseks sisestage tema nimi interneti otsingumootoritesse, sel juhul võite saada teada eri foorumites teiste inimeste jagatud kogemustest või hoiatustest, samuti leiab niiviisi näiteks tarbijakaitseameti hoiatused, teated ettevõtja suhtes alustatud menetluste kohta jms. Kauba tagastamine Võlaõigusseadusest tulenevalt ei tohi kaupleja küsida ettemaksuks rohkem kui poole kauba hinnast. See reegel hajutab tellija riske juhuks, kui kauba pakkuja ei täida tellimust, ei tagasta raha või kaob lihtsalt jäljetult. Kauplejatest, kes nõuavad ettemaksu kogu ostusumma ulatuses, tuleks teavitada tarbijakaitseametit. Üks hea võimalus kaupleja tegevusele ja kliendisõbralikkusele hinnangut anda on küsida temalt enne ostu sooritamist lisateavet kauba omaduste või muude müügitingimuste kohta. Teavet tasub nõutada ka taganemisõiguse, kohaletoimetamise tingimuste, garantii või pretensiooni esitamise õiguse kohta. Eriti soovitav on seda teha enne kallite ostude sooritamist. Kaupleja, kes ei vaevu vastama ostueelsetele küsimustele, ei reageeri tõenäoliselt ka hilisematele kaebustele. Enne ostmist tuleks põhjalikult tutvuda internetikaubamaja kodulehega, et veenduda, kas kaupleja on avaldanud enda kohta piisavalt andmeid, kas kaupade hinnad on üheselt mõistetavad, millised kulud lisanduvad kauba kohaletoimetamisel ja kas ostjat on teavitatud õigusest ostust taganeda ja raha tagasi saada. Taganemisõigus on Eestis tegutsevate e-poodide puhul 14 päeva, teiste Euroopa Liidu riikide poodide puhul vähemalt seitse päeva. Kui inimest pole nimetatud õigusest teavitatud, võib ta kauba tagasi saata kolme kuu jooksul, ja seda kõikides ELi liikmesriikides. Ettevaatust • www.tsiigu.ee • www.dvdmedia.ee • www.webcom.ee • www.ismart.ee Neist e-poodidest tellides on paljud inimesed tasunud kauba eest ette ja jäänud seejärel kuudeks tooteid ootama, ilma et firma võtaks vaevaks nende järelepärimistele vastata. Allikas: tarbijakaitseamet Hoolikas ning teadlik isikuandmetega ümberkäimine aitab pettasaamist vältida. Jälgige, milleks internetis teie andmeid küsitakse. Nime, elukoha, isikukoodi ja pangaarvet puudutavate andmete küsimise ning muul viisil isiku tuvastamise eesmärk võib olla pahatahtlik ning lõppeda identiteedivargusega (teie isikuandmeid kasutavad petised tulevikus teie nimel tehingute sõlmimiseks). Krediitkaardi numbri küsimine on õigustatud vaid juhul, kui soovite kauba või teenuse eest maksta. Allikas: www.consumer.ee |
