Kinnisvara

«Sellest tuleb küll hea maja,» ütles Ingmar Saksing kinnisvarafirmast LVM rahulolevalt, kui Pärnus Riia maantee 60a ehitatava maja sarikapeol võeti katuselt maha kuusepärga.

Saksing oskas peatselt valmivat maja ainult kiita. Tema jutu järgi muudab korterelamu Pärnu jaoks eriliseks selle tagasihoidliku hõreda puitžalusiiga kaetud fassaad, mis värvi muudab: lähenedes hakkab vertikaalse žalusii vahelt rohkem tausta paistma ja sein muutub punasemaks. Fassaadikäsitlusele lisavad Saksingu arvates dünaamikat aknaid katvad luugid, mis avatuna või suletuna jätavad mulje välimust muutvast hoonest, kirjutab Pärnu Postimees.

VIIMASED KOMMENTAARID 2005 Viimati nähti  mõistlikke hindu  Eestis 2 aastat  tagasi. Sealt edasi on  läinud nii uljalt  ülesmäge, et... upop no kodumasinate  müügilt võetakse  mõistlik % vahelt,  kinnisvara  arendamisega tehakse  kuni 200% vahelt... Teised kommentaarid

Kolmekorruselisse korterelamusse on projekteeritud 14 kahe- ja kolmetoalist korterit ning esimesele korrusele omaette sissepääsuga äripind. Hoone valmib Saksingu väitel käesoleva aasta suvel.

Korteriostjate puudust Saksing ei karda. Tema arvates on Eesti kinnisvaraturg küll muutumas, kuid selles muutumises on märgata vähemalt Pärnus ja Pärnumaal kindlaid ja paikapidavaid jooni, mis seavad turul tegutsevatele ettevõtetele uued nõuded.

Uued nõudmised kinnisvarafirmadele

Peamistena tõi Saksing välja kvaliteedi, aga ka põhimõtte, et kinnisvaraarendaja peab täpselt täitma seda, mida ta on oma kauba tutvustamisel lubanud.

Saksing kirjeldas värvikalt, kuidas ta möödunud suvel kolleegidele Pärnu ümbrusesse kerkinud uuselamurajoone tutvustades nägi ühes niinimetatud pilpakülas käru tõukavat uue maja omanikku, kes kirus, et arendaja on jätnud teed välja ehitamata, vald ei taha paigaldada tänavavalgustust, talvel kiiruga ehitatud maja vajub ja torudesüsteem elamus eritab ebameeldivat aroomi.

Sellist käitumist ei saa Saksingu väitel enam ükski endast lugupidav kinnisvarafirma endale lubada, kui ta tahab kohalikul turul ühest projektist kauem vastu pidada. Kliendid on hakanud julgemalt nõudma kvaliteeti ega talu, kui objekt, millel on konkreetne kokkulepitud hind, muutub kellegi lohakuse tõttu kallimaks.

Pärnakas parandab elamistingimusi

Kinnisvarafirmade põhilised kliendid Pärnus uute elamispindade ostmisel on Saksingu ütlust mööda linna ja maakonna elanikud, kes soovivad parandada oma elamistingimusi. Pärnus asuva kinnisvara vastu on huvi tuntud ka mujalt Eestist. Peaaegu kadunud on spekulandid, kes omandasid kinnisvaraobjekte lootuses neid edaspidi kiiresti müües tulu teenida.

Vähenemist näitab soomlaste omandatava kinnisvara hulk. See on kujunenud vastupidiseks: soomlased on hakanud müüma.

Uus ja kiiresti arenev tendents on Saksingu seletuse kohaselt Venemaa kodanike soov omandada Eestis kinnisvara. Saksingu väitel on Venemaa kodanike aktiivsus Soome kinnisvaraturulgi väga suur. Pärnu on idanaabrite jaoks ajalooliselt aga veelgi atraktiivsem. Praegu takerdub see protsess range viisarežiimi taha.

Lääne-Euroopa riikide kodanikud seevastu käsitlevad Pärnu kinnisvara kui võimalikku kolme- kuni viieaastast investeeringut. Tuntakse huvi kruntide vastu, mida hiljem saaks kasumiga edasi müüa ning mis ei nõuaks suuri haldamiskulusid.

Saksingu arvates kinnisvaratehingutega enam kiiresti rikastuda ei saa, sest hinnad on stabiliseerunud, kõikudes 10 000 – 25 000 krooni vahel ruutmeetri eest. Hinna määravad kinnisvara kvaliteet ja selle asukoht. Nii küsitakse Mai elamurajoonis keskmiselt ühetoalise korteri eest umbes 500 000, kahetoalise eest 800 000 ja kolmetoalise korteri eest 1,2 miljonit krooni, mis on võrdne mulluste hindadega.

Saksingu sõnul on LVMi müügimaht eelmise aastaga võrreldes suurenenud. Kasvu ei ole saavutatud mitte kasumimarginaali jätkuva tõstmise, vaid kvaliteetsemate müügiartiklite pakkumisega.

Järelturg on sarnane

Saksingu arvamust kvaliteedi ja hinna vahe ning klientuuri kohta kinnitas ka põhiliselt kasutatud elamispindade nn järelturul tegutseva kinnisvarafirma Malek arendusdirektor Erik Reinhold. Tema väitel annavad elamispindade ostjate hulgas tooni enamasti nooremapoolsed elamistingimusi parandavad pärnakad.

Keskmiseks hinnatasemeks nimetas Reinhold 900 000 krooni korteri eest. Hinnataseme stabiliseerumise juures võib aga tekkida järelturu korterite osas varsti hindade langus, sest uue elamispinna omandajad on hakanud tegema vahet, kas osta eelmise sajandi viimasel veerandil ehitatud korter või panna ostuhinnale natuke juurde ja saada täiesti uus.

Praegu on Reinholdi väitel turul kõige otsitum kaup paaritoaline odavam korter, mis sobib noorele perele.

Kinnisvaraarendus on jõudmas uuele tasandile

Huvitavaid kinnisvaraarendusi on Pärnus ja lähiümbruses Saksingu arvates palju, kuid innovatiivsemaks pidas ta Kuldlõvi elamurajooni. Uudse lähenemisena tõi Saksing välja asjaolu, et selles elamurajoonis ei müüda tühje krunte, vaid neid müüakse koos valmis elamu või majakarbiga. See tagab elamurajooni arhitektuurilise ühtluse, mida kliendid on viimasel ajal nõudma hakanud.

Analoogne on olukord Kullimänniku piirkonnas, kus krundi omandamisel on seatud tingimuseks tellida hoone projekt kindla arhitekti käest. Seda teed on Saksingu teada läinud veel Vau elamurajooni arendajad.

Ometi on Saksingu arvates olukord kinnisvaraarenduses mullusega võrreldes muutunud.

Kui vaadelda kõiki praeguseks ajaks kehtivaid, aga ka kehtestatavaid detailplaneeringuid, siis ollakse Pärnus varsti seisus, kus kohalik elanikkond ei vaja enam kogu seda valmivat ruutmeetrite hulka, mida linna plaanitakse luua.

Arvestades asjaoluga, et soomlaste huvi kohaliku turu vastu on kadumas ja teised kavatsevad investeerida peaasjalikult kruntidesse, jääb võimalus, et osa detailplaneeringuid ei viidagi ellu. Selliseid tendentse on Saksing oma sõnutsi märganud.

Nimelt on LVM saanud pakkumisi stiilis «osta projekt ära, kõik dokumendid on vormistatud, hakka ainult ehitama». Väiksemad arendajad on rahapuuduses, nad ei suuda planeeritut ellu viia.

«Meie kodused ärimehed on peaaegu kõik tegutsenud järjest metalli, autode, metsa ja kinnisvaraga. Kinnisvara enam hõlptulu ei anna,» on Saksing kindel. «Väiksemad, nn põlveotsas tegijad kaovad. Kui kellelgi on kindel plaan müüa, tehku seda praegu, enam ei tasu oodata väga head hinda tulevikus,» on Saksing resoluutne.

Reinhold asju nii mustades värvides ei näe. Kuid temagi on märganud, et laenubuum, kus laenusaamine oli lihtne, on läbi saamas. «Paljud ei suuda enam võetud laenu teenindada,» lausus ta. «Sagedased on juhtumid, kus laen võetakse kogu pere peale, käendajaks on keegi pereliikmetest ning tagasimaksmisel arvestatakse vanemate-sugulaste ringkäendusega.»

Intressimäära jätkuval tõusmisel võib Reinholdi arvates osa elamispindu uuesti müüki minna, tekitades järelturul huvitava arengu. Reinhold näeb võimalust, et omanik, kes ei suuda või ei soovi täita enesele laenuga võetud kohustusi, muutub oma korteris üürnikuks.

Perspektiivid

Tulevikus Pärnu kinnisvaraturul olulisi vapustusi Saksingu arvates ette ei tule. Tema prognoosi kohaselt hinnad stabiliseeruvad, need võivad kallineda kolme aasta jooksul umbes 30 protsenti. Nõudlus kasvab uute valmiskorterite, aga ka arenenud infrastruktuuriga linnalähedaste asumite järele.

Samal ajal ennustab Saksing slummide tekkimist linna, mis aja jooksul lihtsalt lammutatakse. Huvitavaks muutuvad ostjatele uuesti linnalähedused suvilad, kus võiks mööda saata pensionipõlve.

Arvestades konservatiivsemat pangapoliitikat, näeb Reinhold ette tulevikus eluruumide üürituru tekkimist, sest see tekitab peamiselt nooremale elanikonnale liikumisvabaduse töökohtade valikul. Lääne-Euroopas on see Reinholdi sõnutsi tavaline.