|
Läinud reedel tutvustas Harri Taliga Viljandis ametiühingute aktiivipäeval
siinsetele ametiühinguliidritele uue tööseaduse eelnõu, kirjutas Sakala. Samasuguseid kohtumisi korraldatakse kõikides
ametiühingute osakondades, et välja selgitada, mis on seaduseelnõus tegelikult
kirjas ja mida tooks selle kehtestamine kaasa igapäevases tööelus.
Harri Taliga, miks teile sotsiaalminister Maret Maripuu esitatud
seaduseelnõu ei meeldi?
Me ei ole rahul eelnõu aluspõhimõttega, mille järgi eeldatakse, et tööandja
ja töövõtja on võrdsed partnerid. Uus seadus annaks töötajatele vähem tagatisi
kui kehtiv seadus.
Suur probleem on see, et eelnõu on ülimalt keeruline ning selles leidub
ohtralt viiteid teistele seadustele. Seetõttu ei orienteeru selles veel hästi
elukutselised juristidki, samuti ei hakka orienteeruma paljud tööandjad,
mistõttu suurendaks uus seadus sellisel kujul tunduvalt õigusrikkumiste hulka.
Kas kõnealune eelnõu on teie arvates märk valitsuse liigsest
parempoolsusest?
Usun, et valitsus polegi liiga parempoolne, aga eelnõu autorid justiits- ja
sotsiaalministeeriumist on paduliberaalsed ning mõttelaad, mida nad esindavad,
on tööandjatele selgelt kasulik ja töötajatele kahjulik. Sellise lähenemisega
ametiühingud loomulikult ei nõustu.
Niisugune üliliberaalne ideoloogia meenutab ameerikalikku malli. Ometi on
seni kinnitatud, et Eesti soovib kuuluda Põhjamaade hulka, kus kõik on teisiti.
Ka Soomes on üle riigi kollektiivlepingud, mis on ametiühingute pikkade
aastakümnete töö tulemus. Kollektiivlepingutes olev töötajate kaitse on
saavutatud tõsiste ja raskete lahingutega, streikidega, milles on kaotatud palju
rahvuslikku rikkust.
Kas tööseaduse eelnõu autorid soovivad tõesti, et Eestis tuleks samasugune
raske võitluse aeg, kus töötajad massistreikides oma õigusi nõuavad?
Olete öelnud, et nimetatud eelnõu tõkestamiseks olete vajaduse korral
valmis pidama pikka ja verist lahingut.
Teeme kõik selleks, et seaduseks ei saaks eelnõu, mis kaitseb rohkem
tööandjat. Võitleme, et uus töölepingu seadus arvestaks töötajate huvidega ja
lähtuks sellest, et töötaja on nõrgem pool, kes vajab erikaitset.
Teeme ettepanekuid, korraldame protestiaktsioone. Me ei lase endast üle
sõita. Kui tegemist on selge taganemisega rahvusvahelise õiguse põhimõtetest,
mis on ka Eestile kohustuslikud, saame pöörduda rahvusvaheliste
organisatsioonide poole.
Kas olete valmis üldstreigi korraldama?
Kui sellest saab valitsuse eelnõu, kaalub Eesti ametiühingute keskliidu
juhtkond kõiki võimalusi ja vahendeid ka valitsuse mõjutamiseks. Üldstreik ei
ole meie eesmärk.
Seni on Eestis streike üsna vähe olnud. Kas tulevikus on oodata tõsisemaid
vastuhakke?
Streike on seni tõesti vähe olnud, eriti pikki. Pean võimalikuks, et
lähiaastatel on neid rohkem oodata. Kui vastasseis muutub rängaks ja nimetatud
seaduseelnõu tahetakse vägisi jõustada, ei nõustu töötajad ja ametiühingud
sellega ning tulevad streigid.
Samas tahan rõhutada, et ametiühingu eesmärk pole streik, vaid palga- ja
töötingimustes kokkuleppimine. Streik on äärmuslik vahend tööandja mõjutamiseks.
Kui kokku leppida ei õnnestu, kui mõistuse argumendid ei ole tööandjale
piisavad, alles siis jõuab järg streigini. Sellele eelneb lepitusmenetlus, ilma
selleta streikida ei saa.
Mõistagi tekitab töökatkestus tööandjale kahju, mistõttu ta on sunnitud
kaaluma, kas suurem kahju tuleb tööseisakust või sellest, kui ta peab sõlmima
kokkuleppe ja maksma rohkem palka. Ametiühingute eesmärk on, et inimestel oleks
töö ja nad saaksid töö eest korralikku palka.
Alles hiljuti oli meie ametiühingute hääl üsna vaikne. Kas meie
ametiühingud on saanud täiskasvanuks?
Kindlasti on ametiühingud kõvasti arenenud ja tähtis on ka see, et töötajad
on valmis rohkem enda eest seisma — sellest annavad märku streigid, mida on
viimasel ajal rohkem. Ametiühingud on selle nimel teadlikult töötanud. Oleme
pürginud selle poole, et meie sõnum kostaks paremini ning inimesed peaksid meid
usaldusväärseks. |
