Kasu
 |
Õhksoojuspump aitab küttekulusid säästa
15.02.2008 08:39
Valdu Toomla/Virumaa Teataja
Oma elamise traditsioonilisel viisil soojaks kütmine muutub järjest
kallimaks, seetõttu tuleb leida võimalusi alternatiivseteks või
kombineeritud lahendusteks. |
| |
|
|
Õhusoojuspump koosneb kahest omavahel torudega ühendatud osast, nii näeb välja õues olev.
Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja |
|
|
|
|
Võttes eeskujuks mujal maailmas toimuva, muutub ka Eestis järjest populaarsemaks soojuspumpade kasutamine, kirjutab Virumaa Teataja.
Soojuspump otseselt energiat ei tooda, vaid pumpab kompressori abil välisõhus, maapinnas ning veekogus oleva energia siseruumide kütteks.
Sisuliselt on tegemist elekterküttega, kuid energiakulu on võrreldes otseküttega kaks kuni neli korda väiksem.
Soojuspumpade seas odavaim on õhusoojuspump. Selle seadme soojusenergia allikas on välisõhk.
Sarnaneb külmkapiga
Soojuspump töötab samal põhimõttel nagu tavaline külmkapp, ainult et jahutamise asemel toodab soojust.
Erinevus on veel selles, et kompressor ja jahutav osa on viidud õue ja sooja andev radiaator asetatud toa seinale.
Selline aparaat maksab olenevalt võimsusest koos paigaldusega 20 000 – 25 000 krooni.
Lääne-Virumaal paigaldab neid seadmeid Planray OÜ. Nemad seavad üles põhiliselt firma Fujitsu õhusoojuspumpasid, kuid turul on ka teiste firmade toodangut.
Juhatuse esimehe Riho Korsteni sõnul on õhusoojuspumpade soetamine muutunud aktuaalseks viimastel aastatel.
Planray on paigaldanud niisuguseid seadmeid juba üle viie aasta ning Lääne-Virumaal on koha leidnud mõnisada õhusoojuspumpa.
Montaa˛ ei võta Korsteni sõnul üle ühe päeva ning selle käigus pole vaja teha ka suuri lammutustöid.
Piisab hoone välisseina väikese, 70-millimeetrise läbimõõduga augu tegemisest, mille kaudu ühendatakse õhusoojuspumba sise- ja välisosa. Firma annab ka kaheaastase garantii.
Samasugune seade asub Planray enda kontoris. Automaatre˛iimil töötades on tänavusel talvel olnud selle keskmine energiakulu 1 kWh ning suures avatud ruumis on stabiilselt 21 kraadi sooja.
«Agregaadi töötamise ideaaltingimusteks on välistemperatuur +7°C, toatemperatuur +20°C ning õhuniiskus 50 protsenti, siis on seadme kasutegur kolm-neli korda,» selgitas Riho Korsten.
«Õhku see mingil määral kuivatab, kuid igal juhul vähem kui tavalised radiaatorid. Lisaks on sel elektrostaatilised filtrid, mis õhku puhastavad ja ioniseerivad,» lisas ta.
Säästlikuks kütmiseks sobib hästi inverteriga õhk-õhk-tüüpi soojuspump, mis hoiab elektrikulud võimalikult madalal.
Kombineerituna näiteks elekter- või ahiküttega, on õhusoojuspump hea lahendus küttekulude vähendamiseks.
Soojadel talvedel piisab ka ainult soojuspumbast ja lisakütet pole vaja kasutada. Seadme maksumus ei ole mõne teise küttesüsteemiga võrreldes ülearu suur ja seetõttu on selle tasuvusaeg suhteliselt lühike.
Nõuab avatud uksi
Õhusoojuspump sobib nii eramusse kui ka korterisse. Efektiivsema tulemuse saavutamiseks peab aga ruum olema avatud siseplaneeringuga või peavad olema uksed lahti, vastasel juhul ei pääse õhk ruumis liikuma.
Kellel on ahiküte, sellele tähendab õhusoojuspumba lisamine eelkõige suuremaid mugavusi. Elamises olev vajalik temperatuur säilitatakse ka pikemal kodust äraolekul.
Kõik seadmed on varustatud taimeritega, mis lasevad õhusoojuspumba sisse lülitada just sobival ajal ja temperatuuril.
Et seadme paigaldamine on kiire ja lihtne, sobib see ideaalselt ka vanematesse majadesse või suvilatesse, et sealgi olemine mugavamaks teha.
Reeglina piisab ühest seadmest, aga kui ruumide pindala läheneb paarisajale ruutmeetrile, siis oleks parem paigaldada kaks seadet või kaks siseosa.
Lisaks kütmisele on õhusoojuspumpa suvisel palaval ajal võimalik kasutada ka õhu jahutajana. Ehkki soojust saab toota veel kuni viieteistkümne miinuskraadi puhul, on soojuspump kõige efektiivsem temperatuuridel -7°C kuni +7°C.
Kortermajades võivad tekkida probleemid seadme paigutamisega.
Soojuspump koosneb kahest osast ning selle välise osa asetamine sobivasse kohta võib valmistada peavalu.
Kuigi seadme mõõtmed ei ole eriti suured, võib see rikkuda fassaadi üldmuljet, lisaks tekib soojuspumba töötades talvel jää ja suvel kondensatsioonivesi.
Kasutajale meeldib
Uuno Eiber on üks paljudest soojuspumba omanikest. Ainsaks seadme puuduseks peab ta mõningast müra, mida õhusoojuspump töötades tekitab, kuid sellega harjuvat.
Tema eramus on kaks õhusoojuspumpa - kummalgi korrusel üks. Kasutusel on need seadmed alates 2005. aasta sügisest ja köetav pind on 140 m² suurune.
«Kahju, et neid kunagi varem ei olnud, praegu olen küll väga rahul,» ütles Uuno Eiber. «Oleme ära harjunud ja see on ikka väga oluline kütte kokkuhoid,» lisas ta.
«Maja kütmine läks eelmisel aastal maksma 6500 krooni, enne seda 7500, ja ma usun, et sellel aastal läheb veel vähem,» rääkis Uuno Eiber.
«Kui ma kütsin puude ja briketiga, siis vähem kui kümne tuhande krooniga aastas välja ei tulnud ja seda tolleaegsete hindadega, lisaks veel kütmise vaev ja katlamaja korrashoid.»
Tema tuttavatest, kes on endale selle seadme muretsenud, pole keegi kurtnud, sest mugavus maksab samuti midagi. |
|
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: AFP Photo/SCANPIX |
Tulevikumobiil nuusutab hingeõhku
Jaapani mobiilioperaator Docomo esitles Barcelona mobiilimessil põnevaid tulevikutelefone, mis võivad probleemideta vees vedeleda ja kontrollivad omaniku hingeõhku.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Marin Hoffman |
Punaste laternatega hiilivad mükoloogid
Seeneteadusest ega valgusgammadest siin juttu ei tule. Räägime hoopis
Amsterdamist – liberaalsuse pealinnast, kohast, mis defineerib
vabaduse. Vabaduse otsustada, teha ja mitte teha, valida või mitte
valida. Kohast, kust on levinud maailma enim kunstivoole, kohast, kust
on tulnud radikaalseimad neonatsid, kohast, mille letargia ja elurõõm
on ravim salvavale pärismaailmale.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Caro / Scanpix |
Kassi sõprust pole kerge võita
Isepäine kass valib endale ise pererahva ja kamandamist ei salli, mistõttu
võib väikesest karvakerast kasvanud tegelane tulla pererahvale halva üllatusena
ja satub iseloomu näitama tänavale.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
|
