Sel aastal võib kange alkoholi müük väheneda kuni 10 protsenti
Eesti vanima alkoholitootja Liviko müügidirektori sõnul tingis möödunud aasta lõpu hüppelise kange alkoholi müügikasvu uue aasta aktsiisitõusule eelnenud varumine.

Liviko kauplus Tallinnas Mere puiesteel.
Foto: Küllike Rooväli

Eesti Õlletootjate Liit teatas sel esmaspäeval, et õlleturgu tabas mullu langus, kuid kangete alkohoolsete jookide müük tõusis samal ajal hüppeliselt.

Liviko müügidirektori Ragnar Kitse selgitusel on sellel nähtusel kaks peamist põhjust: aasta algusest tõusnud aktsiis ja salaalkoholi kadumine poelettidelt.

Kits rääkis, et 1. jaanuarist 10 protsenti tõusnud alkoholiaktsiis sundis inimesi detsembrikuus ette ostma orienteeruvalt terve jaanuarikuu varu.

Kui õllepudel kallines aktsiisitõusu tõttu Kitse sõnul 20-30 senti ning koos õlletootjate enda lisatud hinnatõusuga umbes 50 senti, siis viinapudeli letihind kallines 6-7 krooni.

Liviko kange alkoholi müük ulatus möödunud aastal 12,17 miljoni liitrini, mis on 1,2 miljonit liitrit ehk ligi 11 protsenti enam kui aasta varem. Müük siseturule kasvas aga koguni 2 miljoni liitri ehk 25 protsendi võrra 10 miljoni liitrini.

Viinade müük kasvas erinevatest kangetest alkohoolsetest jookidest kõige enam: 868 847 liitri ehk 10,5 protsendi võrra.

Viina müük siseturule kasvas pea kolmandiku ehk 1,9 miljoni liitri võrra 8,5 miljoni liitrini, samas vähenes aga drastiliselt viina eksport: 1,7 miljonilt liitrilt 2006. aastal 660 947 liitrini.

Müügipiirangutel mõju peamiselt turistidele

Kits ütles, et aprillisündmustega seoses vähenenud turistide arv mõjutas kõige enam likööride müüki ning ei avaldanud mõju viinade müügile.

Ka õhtused müügipiirangud mõjutasid Kitse sõnul kõige rohkem turistide osa. Kits märkis, et Eesti müügist moodustab turistide väljaviidud alkohol ligi 25 protsenti ja suvel ei olnud turiste päris pikalt.

Kohalike elanike puhul ei ole aga müügipiirangud Kitse arvates mõju avaldanud.

«Ühe korra jääb inimene ukse taha ja teine kord ta läheb ja lihtsalt ostab rohkem,» nentis Kits.

«Kui oma kolleegidelt küsida, siis vanasti ei olnud kellelgi kahte pudelit veini kodus, nüüd on kindlasti kõigil kaks-kolm pudelit veini. Ja kokkuvõttes, kui sa seda rohkem koju varud, siis sa jood ka rohkem tegelikult,» rääkis ta.

Viina ekspordi vähenemist põhjendas Kits sellega, et enne tehti Lätti allhankeviina, kuid Läti importöri ostis ära Altia ja hakkas ise neile viina tootma. Nii kadus ettevõttel ära odav allhankeviin.

Ragnar Kitse selgitusel oleks eelmise aasta kogumüük 8 kuni 10 protsenti väiksem, kui ees ei oleks olnud aktsiisitõusu.

Täpselt samasugune seis oli tema sõnul 2005. aasta aktsiisitõusu puhul, kui 2004. aastal müüdi orienteeruvalt 10 protsenti kogu aasta müügist nö ettemüügiks järgmise aasta arvele.

«See on puhas ettevarumine, võib-olla meie siin linnas seda nii väga ei tunneta, aga üle Eesti on see väga suure mõjuga teema,» nentis Kits.

2008. aasta jaanuari müük oli Livikol Kitse sõnul eelmise aasta jaanuarist 70 protsenti väiksem just tänu sellele, et jaanuarist müüdi nii suur osa ette. Sama mõju peaks olema näha veel ka veebruari puhul.

Kuna aasta lõpus osteti nii palju ette, arvas Kits, et suurkauplustes müüdi umbes 7.-8. jaanuarist juba uue aktsiisiga ehk kallimat kanget alkoholi. Vana aktsiisiga kaupa võib tema hinnangul olla veel vaid maakondlikes hulgiladudes.

Inimesed ostavad kvaliteetsemat alkoholi

«Teine tohutult suur põhjus, miks kange alkoholi müük eelmisel aastal tõusis, on 2006. aasta lõpus rakendunud kange alkoholi maksumärgid,» rääkis Kits.

Alates 1. oktoobrist 2006, kui rakendus kange alkoholi maksumärk, on müük olnud läbivalt 15 protsenti suurem kui aasta varem.

See kinnitab Kitse sõnul Liviko ammust väidet, et Eestis eksisteeris väga jõuliselt salaalkohol ja tegemist oli just väikeste legaalsete viinatootjate ilma aktsiisita müüdud toodetega.

Kits meenutas, et pärast maksumärgi jõustumist tõusis viinamüük kohe 25 kuni 30 protsenti. «Et kas me hakkasime nüüd tõesti tarbima kolmandiku võrra enam viina?» märkis Kits irooniliselt.

Kits jäi enda juurde kindlaks, et vaatamata õlleliidu väidetele ei ole kange alkoholi tarbimine Eestis ka nüüd kasvanud.

«Pigem on see, et mida rohkem inimestel raha tekib, seda rohkem hakatakse ostma kvaliteetset kanget alkoholi või siis ütleme ka veine,» rääkis Kits.

Tema sõnul hakkab inimene, kes kunagi ostis odavuse tõttu viina, ühel hetkel ostma džinni, viskit, konjakit ja tarbima neid hoopis teistmoodi.

2008. aastaks ennustab müügijuht kange alkoholi müügis 8- kuni 10-protsendilist langust.

Viina Liidu statistika:

Eesti tootjad müüsid mullu koduturule kokku 16,8 miljonit liitrit kanget alkoholi, mis on 21,6 protsenti enam kui aasta varem. Neljanda kvartali kasv oli seejuures aastatagusega võrreldes 16,2 protsenti.

Viina müüdi koduturule aastaga 14 miljonit liitrit, mis on 22,1 protsenti enam kui aasta varem. Neljandas kvartalis müüdi aga siseturule koguni 27,8 protsenti enam viina kui 2006. aasta samal perioodil.

Liviko turuosa ulatub Viina Liidu andmete põhjal ligi 60 protsendini.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?