|
Möödunud aastal spordiürituste korralduse eest linna spordipreemia pälvinud
Ervin Runnel kutsus möödunud nädalal linna juhte spordihalli üle veel kord aru
pidama, muidu kerkib tuleval aastal Paidesse kallis, kuid sportlastele kehv
hall, kirjutab Järva Teataja.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | aa
Runnel'i märkused asjalikud. Mingi näitsik lahmib seal vastu unustades paljud argumendid ära.
Maja ...
Saarlane
Tehke kuressaare spordihalli koopia. Hoiate projekti pealt raha kokku.
Kuressaare maja oli ka algul...
|
|
Runneli meelest on plaanitaval spordihallil palju puudusi, mistõttu on kõige
otstarbekam uuesti alustada, mitte senise projekti vigu siluda. «Tõsi, siis
saaks ehitis valmis aasta hiljem, kuid on see–eest odavam ja kindlasti palju
funktsionaalsem,» lausus ta.
Kuigi linnavalitsuse esialgsete arvutuste järgi pidi spordihall maksma 30–40
miljonit krooni, usub ehitajatega vestelnud Runnel, et summa võib ulatuda saja
miljoni krooni ligi. «Kas tõesti on Paide linn nii rikkaks saanud, et ehitab
saja miljoni kroonise spordihalli, kui normaalse projekti korral võiks maksumus
poole väiksem olla?» küsis ta.
Esimese veana nimetas Runnel hoone kõrgust, mis on kavandatud 12,5 meetrit.
Runneli meelest on küllalt kümnest meetristki, et siin isegi rahvusvahelisi
võistlusi pidada.
Linnavalitsuse liikmed on Runnelile selgitanud, et hall peab olema tavatult
kõrge seetõttu, et lisaks pallimängudele harrastada tuletõrjesporti. «Ma ei taha
kuidagi alavääristada tuletõrjesportlasi, kuid taas tekib küsimus, kas oleme nii
rikkad, et suudame käputäie selle ala sportlaste tarvis kulutada miljoneid
kroone,» arutles ta.
Kui Paidest kasvakski üks tuletõrjespordi maailmameister, läheks ta Runneli
ütlust mööda meile kallimaks maksma kui kõik senised olümpiavõitjad Eesti
riigile kokku.
Teine probleem on halli kahele küljele plaanitud suured aknad. «Kui akendest
hakkab pallimängijatele päike silma paistma, pole võimalik sportida muidu, kui
tuleb akendele kardinad osta,» sõnas ta.
Runnelit paneb muretsema ka asjaolu, sedavõrd kõrge ja ohtra klaaspinnaga
halli küttekulud lähevad liiga suureks.
Runnel kardab, et kui halli ehitus kujuneb sedavõrd kalliks, hakatakse pärast
hoonekarbi püstipanekut hoidma kokku sportlastele maja välimusest palju
olulisematest kohtadest.
Üheks suureks möödalaskmiseks peab Runnel võimla mahalõigatud nurka, mistõttu
mänguväljakutele ruumi napib.
Runnel ütles, et spordihalli praegusel kujul on muidki vigu, millest ta on
linnavalitsuse ametnikke teavitanud, kuid jutt on läinud kurtidele kõrvadele.
«Olen linna juhtidega rääkinud oma paarkümmend korda ja soovitanud konsulteerida
viimase aja Eesti suuremad spordiprojektid ellu viinud firmaga Stigmar, kellel
on pikaajaline kogemus selja taga,» lausus ta.
Runnel palub linnavalitsusel kutsuda veel kord kokku ümarlaud, kus oleksid
esindatud kõik osapooled, ja kui see jõuab arusaamisele, et praegu kiiruga
rajatav spordihall pole parim lahendus, võtta aeg maha ja alustada uuesti. «Patt
oleks jätta praegu need vead märkimata, lasta hoone vaikselt valmis ehitada ja
siis palju aastaid tagajärgi kannatada,» selgitas ta. «Praegusel kursil jätkates
saame ehk küll silmale kauni välimusega võimla, ent äärmiselt kehva
sportimispaiga.»
Paide abilinnapea Piret Sapp ei mõistnud, kuidas saab Runnel väita, et hall
läheb kalliks maksma, kui riigihanget pole väljagi kuulutatud. «Ehitushinnad
kallinevad tõesti meeletu kiirusega, kuid mina küll ei oska ennustada, milliseks
võib lõplik hind kujuneda,» ütles ta.
Sapp oli seda meelt, et mida kauem ehitamisega viivitada, seda kallimaks see
maksumaksjale läheb.
Halli kõrguse kohta ütles Sapp, et lisaks tuletõrjesportlastele on niisugust
kõrgust tarvis ka võrkpalli tippmängude Paidesse toomisel.
Ka klaasseinad pole Sapi meelest ületamatu probleem, neile saab rulood ette
tõmmata, samuti on olemas klaasi, mis peegeldab päikesekiired tagasi.
Sapp selgitas, et kui kesklinna oleks tahetud ehitada üks plekist kast,
poleks olnud mõtet ideekonkurssi välja kuulutada. «Me ei saa siin vaadata üksnes
seda, et pallimängijatel oleksid kõik soovunelmad täidetud, hoone peab ka linna
sobima,» sõnas ta.
Sapp märkis, et homme on linnavalitsuses ümarlaud, kuhu on veel kord kutsutud
kõik osapooled. «Samas ei näe ma ühtegi põhjust, miks tuleks spordihalli
rajamine aastaks edasi lükata,» ütles ta.
Ka Paide abilinnapea Kaido Ivask kinnitas, et hiljemalt järgmise aasta 1.
septembriks on Paide spordihall valmis. «Ma ei näe ühtegi takistust, miks ei
peaks sügisel selle halli ehitamisega algust tegema,» lisas ta.
Kallinevatele ehitushindadele viidates ei julgenud ka Ivask pakkuda, palju
spordihall maksma läheb. «Kindlasti pole see odav ettevõtmine, kuid peame
arvestama, et hoone jääb mitmele inimpõlvele kasutada,» sõnas ta.
Ivask selgitas, et halli ehitus ei jää üksnes linna kanda, kindlasti toetab
riik ja raha tuleb taotleda ka fondidest.
Ivaski meelest on Runneli kriitika suuresti tingitud sellest,et tema vaatab
halli kui spordiürituste kohta, kuid nemad on mõelnud ka kontsertidele,
näitustele, messidele. «Sellest peab kujunema Kesk–Eesti tõmbekeskusi, kus saab
korraldada rahvarohkeid üritusi,» lisas ta.
Ivask kinnitas, et spordihalli pole planeeritud linnavalitsuses kinniste uste
taga, vaid kõik osapooled olid kutsutud selles küsimuses kaasa rääkima.
|
