| Iga aasta lõpus on Rummol kohustus esitada valitsusele Eesti rahvastikuprotsesside ülevaade lõppeva ja sellele eelnenud aasta kohta.
Rummo tõdes, et ülevaates äratoodud põhisuundumuste tutvustamine on iga
aastaga üha rõõmustavam.
«Mida aasta edasi, seda rõõmustavam on mul olnud neid ettekandeid esitada,
sest rahvastikulistes protsessides on asjad liikunud selgelt paremuse suunas.
Positiivsed tendentsid on ilmselt kinnistumas,» kõneles ta.
Sündimuse tõus Eestis jätkub ning viljakuskordaja ehk ühe naise poolt elu
jooksul saadavate laste keskmine arv on praegu viimase kümnendi kõrgeim –
1,5.
Rahvastiku taastaja taseme saavutamiseks loomuliku iibe teel peaks see arv
olema 2,1, kuid selleni ei küündi Rummo sõnul peaaegu ükski Euroopa riik.
Viimase kümnendi sees on viljakuskordaja püsinud 1,3 piires.
Rõõmustava tendentsina täheldas rahvastikuminister ka abiellumiste arvu tõusu
ning lahutuste arvu vähenemist, mis samuti viimase paari aasta jooksul on
trendiks kujunenud.
Eestis sõlmitakse rohkem abielusid kui vanades Euroopa riikides Itaalias ja
Prantsusmaal ning koos meiega Euroopa Liitu astunud riikides Sloveenias ja
Ungaris.
«Abiellumus on raskesti tõlgendatav näitaja, mis oleneb ilmselt palju
mentaliteedist ja traditsioonidest,» tõdes Rummo.
Tähelepanuväärne on veel vallaslaste suhtarvu vähenemine. Vallaslapseks
loetakse last, kelle sünnitunnistusel pole näidatud isa andmeid.
Pikenenud on ka vabaabielude kestus enne esimeste laste saamist ning
demograafid tõlgendavad seda ministri kinnitusel kui vabaabielu mõiste
lähenemist tavaabielu omale.
Tõusnud on ka kõrgharidusega sünnitajate suhtarv ning töötavate sünnitajate
suhtarv, mis on selge märk sellest, et Eesti inimeste mentaliteet erineb Euroopa
tavapärasest, kus kõrgema hariduse ja tööhõivega inimesed karjäärile
pühenduvad.
«Võrreldes aastaga 2000 on kõrgharidusega sünnitajate arv kahekordistunud,
mis on täiesti tavatu Euroopa keskmise mentaliteedi taustal,» lisas Rummo. Võrreldes varasemaga on vähenenud nii abortide absoluutarv kui abortide suhtarv. Jätkuvalt on alanenud imikute suremus, mis siiski ei ole veel nii kõrge, et saaks positiivselt võrrelda Lääne-Euroopa riikidega.
Keskmine oodatav eluiga, mis Eestis eriti meeste hulgas kurba statistikat
näitab, on siiski aastatel 2000-2005 kahe aasta võrra tõusnud nii naiste kui
meeste puhul.
Iibesaldo kujuneb aasta lõpuks sarnaseks möödunud aasta omaga, kus ta oli
umbes miinus 3000.
«Võimalik, et ta jääb ka sel aastal samadesse piiridesse,» prognoosis
rahvastikuminister.
Ülevaade tugineb iga-aastasele uurimusele «Eesti rahvastiku põhinäitajad»,
mille põhiautoriks on Tartu ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit. Uurimus
on valminud koostöös rahvastikuministri büroo ja statistikaametiga.
Rummo lubas, et korraldab põhjalikuma rahvastikuteemalise
aastalõpupressikonverentsi jõulude ja aastavahetuse vahelisel
nädalal. |
