|
Aare Kaasikut intervjueeris Virumaa Teataja.
Millal te esimest korda bussirooli istusite?
See oli 1975. aastal. Ja otsus kujunes juhuse
tahtel. Tulin sõjaväest, otsisin tööd. Mul oli maakutsekoolist saadud II liigi
luba ja sellega võis bussi juhtida.
Mis sellest ajast meenub?
Siis olid väikesed PAZ-bussid. Sõitsin maakonnaliine, ringiratast mööda
rannaääri ja sisemaad, kõik kandid on tuttavad. Bussid olid tollal puupüsti
täis. Autosid oli ju vähe, liiguti bussiga. Aga inimesed olid palju sõbralikumad
kui praegu.
Mille pärast siis praegused sõitjad pahandavad?
No näiteks, et miks kiirbussil ei ole igas peatuskohas peatust ette nähtud,
või kui palud, et ei paneks oma porist kotti istme peale. Või kui tahetakse osta
sooduspilet, aga inimesel ei ole selleks vajalikku tõendit ette näidata. Korrast
pean ma ju kinni pidama. Koolilastel on tihti tõend aegunud. Kui näen, et on
ikka koolijüts, võtan ka pikendamata tõendiga peale. Aga kui aastaid paistab
olevat juba 17 või 18, siis eeldaks, et inimene oma tõendi ikka korda ajab.
Kord olin tunnistajaks, kuidas bussijuht vihastas noorte peale, kes
püüdsid ise oma kotid pagasiruumi panna ja selle ust lahti teha. Juht sõimas nad
läbi.
Sellega on nii, et pagasiruumi peaks bussijuht ikka ise avama. Ega ta ju
bussist näe, et mõnda võõrast pakki ei võeta. Ka võidakse pakiruumi sulgurid ära
lõhkuda. Aga sõimama ma küll ei hakka, saab ju ka viisakalt asja selgeks teha.
Kuidas käitute joodikuga, võtate peale või jätate ukse taha?
Oleneb, kuidas inimene käitub. Kui tal on vaid lõhnad juures ja kedagi ei
sega, võtan peale.
Kui aga kipub lärmama ja teisi sõitjaid tüütama, jääb ukse taha.
Bussisõitjana on raske aru saada, mis vahe on kiir- ja tavaliinil,
buss sõidab peaaegu sama aja.
Kiirliinil on ette nähtud palju vähem peatusi, näiteks Tartu suunal 60 asemel
20.
Kui aga teel on remont, nagu pikka aega Lähte lõigul, pead ringi sõitma ja
sel juhul on ajagraafikust raske kinni pidada. Bussiga ju ei tohi sõita
kiiremini kui 90 km tunnis.
Mida teeb bussijuht, kui vanainimene palub peatuda seal, kus seda
ette nähtud ei ole? Kas juht saaks tema koduteed kilomeetri-paari võrra
lühendada?
Oleneb liinist. Kui inimene kohe piletit ostes ütleb, püüan vastu tulla. Aga
igal pool ei tohi siiski kinni pidada.
Teisalt, lubad ühele, tahab teine ka. Ja siis ei saa enam ajagraafikust kinni
pidada. Ja võin lõpp-peatuses teistelt sõitjatelt riielda saada, nii mõnelgi
inimesel on ju vaja täpseks kellaajaks kohale jõuda.
Eesti bussijaamad lähevad järjest kitsamaks, linnamaa maksab. Kuidas
suure bussiga manööverdama mahub?
Rakveres ei ole nii hull kui Tartus. Saabuvate busside platvorm on seal nüüd
ehituse pärast kinni ja väljasõit bussijaamast eriti kitsas.
Rakvere bussijaamast on raske välja sõita, eriti siis, kui korraga väljub
palju busse. Ega meie bussidel olegi kuskil seista, peab sõitma endise MEKi
juurde, kus selleks on koht ette nähtud.
Minul, kes ma Rakveres elan, on lihtsam, aga kaugemalt mehed tahaksid näiteks
einestadagi. Seepärast tahetakse parkida ikka kesklinnale lähemal.
Vahel astub bussi ka piletikontroll. Kas olete kontrollijatega
tuttavad?
Ei ole. Go Busil on oma sisekontrolli osakond, kes tegutseb koos
turvafirmaga.
Kontrollid asuvad Pärnus ja hoiavad silma peal kõigil Go Busi firmadel. Minu
bussi on nad seni vaid korra sattunud.
Kuidas olete palgaga rahul? Bussijuhid lahkuvad ju Soome ja ka
teistesse riikidesse paremat töötasu otsima.
Neid on, kes palga pärast lahkuvad, kas siis välismaale või lihtsalt Eestis
teisele tööle.
Meil Rakveres jääb ka tööd vähemaks, sest linnaliinid lähevad uuest aastast
üle teisele firmale. Seega ähvardab osa juhte tööta jäämine.
Kui palju kannab bussijuht vastutust bussi tehnilise korrashoiu
pärast?
Eks juht peab märkama, kui bussil midagi viga on. Vea parandavad juba
remondimehed. Võib ka nii öelda, et juht vastutab bussi korrasoleku
eest. |
