Too

Et konkurentsis ellu jääda, koolitavad ettevõtted endale töötajaskonda või panustavad tehnoloogiasse, et väiksema töötajate hulgaga toime tulla.

VIIMASED KOMMENTAARID maali häbi peaks olema  tõesti veel rääkida  --me õpetame-mida te  seal õpetate+''''' kas  seda et kuidas toim... Mel Katseajal töötamiseks  21.60-se tunnipalgaga  peab endale kindlasti  sponsori  otsima...muidu ei tule  ot... Teised kommentaarid

Eelmisel esmaspäeval Paides olnud ettevõtjate arengupäeval selgitas Jutron Baltic Assemb­lies tootmisjuht Leo Vari oma ettevõtte näitel, kuidas leida töötajaid ja milline töötasu on konkurentsivõimeline, kirjutab Järva Teataja.

Vari lausus, et tööjõuhädad algasid kohe, kui ettevõte 2001. aastal Koerus kuue inimesega alustas. «Juba sel ajal oli tööjõudu leida probleem, sest Eestis ei koolitata meile vajalikke spetsialiste – elektroonikakoostajaid,» ütles ta.

Vari lisas, et Pärnu õppekeskus küll koolitab mingil määral, kuid asub kaugel, inimesed ei soostunud isegi Paidest Koeru koolitusele sõitma. Nüüd on jätkumas vahepeal soikunud läbirääkimised Paide kutsekeskkooliga.

Panustavad tehnoloogiasse

Esimesed tõsised tööjõuhädad, kui sellest teavitati ka Soome omanikke, algasid 2003. aastal.

Praegu vajab tänavu Paidesse laienenud ettevõte Koeru 40 ja Paidesse 20 töötajat. Tööle võetakse kõik, kes end pakkuma tulevad, seetõttu on palju jooksikuid. «2002. ja 2003. aastal võtsime tööle katsetega, need, kes koha said, on meie raudvara,» ütles Vari.

Üks asjaolu, mis inimesi ettevõttes hoiab, on palk. Jutron Baltic Assemblies on üheksa palgataset, kui inimene tuleb tööle, on tema brutopalk I taseme järgi 21.60 krooni tunnis.

Kuid see võib juba nelja kuu pärast tõusta ja mitte teisele, vaid ka kõrgemale tasemele. «Kord kvartalis analüüsime kõigi töötajate tööd, oskusi, kiirust, korrektsust, mitmekülgsust põhjalikult,» selgitas Vari.

Vari ütlust mööda on tähtis ka, kui erinevaid tööjärke inimene teha oskab. «Kui komisjoni tosinast liikmest on kas või üks põhjendatult palgatõusu vastu, ettepanek läbi ei lähe,» ütles ta. «On inimesi, kes on palgaredelil kiiresti tõusnud.»

Vari lisas, et kuni IV tasemeni on tegemist käsitööga, kui mängu tulevad masinad ja oskused neil töötada, tõuseb ka palk.

Kui Järvamaa keskmine oli jaanuaris 6980 krooni, siis Jutron Baltic Assemblies 7044 krooni. Ettevõte maksab kuupalka, mitte tükitöö eest.

Vari ütles, et inimesi ei motiveeri ainult palk, tähtis on näiteks ka sisekliima: kui 160 töötajaga ettevõttes on palgal vaid 20 meest, pole häid suhteid hoida kerge.

Vari tunnistas, et käskkirjaga on ta kõigi aastate jooksul vabastanud vaid kaheksa inimest. Kui inimene tunneb, et ei tule tööpingega toime, teda ukse taha ei visata, vaid leitakse muud rakendust. «Meie firma konkurentsieelis on lisaks tarnekiirusele ja kvaliteedile (99% toodangust läheb välisturule) just kohusetundlikud ja vinged inimesed,» lausus Vari. «Kui Soomes on tootlikkus tootmisvõimsuse mahust 60%, siis meil 80–90%.»

Et töölisi napib, on ettevõte valinud suuna tehnoloogiat täiustada. «See sunnib meid rohkem koolitama, kuid saame hakkama vähemate inimestega,» ütles Vari.

Comfort AE juhataja Enno Rõõs tunnistas, et tema teada Eestis polegi sellist koolitust, mida sanitaartehnika ja ventilatsiooniseadmete müügi ning paigaldusega tegelev ettevõte vajab. «Meie koolitame oma töötajaid ise,» sõnas ta.

Ettevõtted palkavad noormehi otse koolipingist

Rõõs tunnistas, et on viimasel ajal palganud mitu noort meest, kes pole tööl käinudki, vaid tulevad ametit otsima otse koolipingist.

Sellise tööjõu vastu pole Rõõsil midagi, kui noormeestel oleks üksnes tahtmist tööd teha. «Tahtmine on kõige tähtsam, sest väga palju on neid noori, kes lihtsalt ei viitsi midagi teha,» lausus ta.

Lisaks tahtmisele ootab Rõõs töömeestelt tehnilist taipu.

Rõõs tunnistas, et nagu kõikidel ettevõtjatel, on temalegi palgasurve suur. «Ega me Soome ega Tallinna palka suuda maksta, kuid kohapealsete ettevõtetega oleme konkurentsis,» sõnas ta.

Rõõs ütles, et töötajaid on suurema palga pärast Soome ja Norrasse läinud, kuid uskus, et välismaale tööle minek enam hoogu ei kogu. «Kui järgmine aasta peaksid palgad veel 20 protsenti tõusma, ei tasu Soome enam tööle minna, sest lisaks suuremale palgale on seal ka kulud suured,» lausus ta.

Lisaks konkurentsivõimelisele palgale korraldab Comfort AE töötajatele ja nende peredele ühisüritusi. «Viimati tähistasime ehitajate päeva, kus koos peredega oli kohal 40 inimest,» lisas Rõõs.

Koma Ehituse juhatuse esimees Raivo Pink tunnistas, et töötajate nappus puudutab ettevõtjaid valusalt, mis oli ka Koma Ehitusel üks põhjusi loobuda sanitaartöödest ja keskenduda elektritöödele.

Pink sõnas, et juba aastaid pakub ta tööd ka otse koolipingist tulnud noormeestele, kes alustavad karjääri abitöölisena. «Algul teeb ta lihtsamaid töid ja siis on näha, kas tast saab asja või mitte,» selgitas ta. «Kui poisil ikka silm särab ja viitsib tööd teha, saab ta kindlasti ametisse.»

Pink lükkab ümber väited, et ehituses teenitakse üksnes mitmekordset Eesti keskmist palka. «Tegelik elu on ikka kaugel sellest, et iga töömees teenib 30 000 krooni,» lausus ta.

Häid spetsialiste napib

Taigi IT–osakonna juhataja Kaarel Rahu ütles, et ettevõte Soome ehitajate palkadega konkureerida ei suuda. «Üritan meestele selgitada, et lühiajaliselt on Soomes segu kärutada kasulik, kuid pikemas perspektiivis on mõttekam siin oma karjääri alustada,» sõnas ta.

Häid spetsialiste leida Rahu ei loodagi. «Kõvasid IT–spetsialiste on Järvamaal nii palju, et võib ühe käe näppudel üles lugeda,» märkis ta.

Rahugi ütles, et tööjõu palkamisel on peamine töötaja huvitatus ametist. Palga kõrval peab ta tähtsaks töötingimusi ja ettevõtte kultuuri. «Meie saame siin kõik sõbralikult läbi, mis on töö juures samuti tähtis,» lisas ta.

> Loe edasi