Tervis

Suurbritannia aju-uurijate kinnitusel on naermine nakkav, kuna aju reageerib naermise helile ja paneb automaatselt tööle näolihased.

Teadlased lisasid, et inimesed kopeerivad kaasvestlejate käitumist, sõnadekasutust ja žeste, kirjutab LiveScience.

VIIMASED KOMMENTAARID No vot See uudis pani nüüd  küll naerma. Tõeline  avastus! Kas need  teadlased  taasavastasid midagi,  mis juba ... Mõnuuuuuus! Aga lõbus naer on  nakkav, naer on väga  külge hakkav.... Hi-  hi - hiiii... Teised kommentaarid

«Naermine on nakkav. Kui inimesed koopeerivad kaasvestleja žeste, siis nende aju reageerib sõnadele ja helidele,» sõnas neuroloog Sophie Scott.

Sophie Scott ja tema meeskond lasid vabatahtlikel kuulata erinevaid helisid, mõõtes samal ajal skaneeringu abil ajutegevust. Aju reageeris naerule ja võiduhüüule positiivsete võngetega, kuid röökimisele ja kiljumisele negatiivsetega.

Kõik helid käivitasid ka ajukoore need osad, mis reguleerivad vastavalt sissetulevale informatsioonile näolihaste tööd.

Teadlased lisasid, et positiivsed helid tekitasid ajus mõnutunde, samas kui negatiivsed tekitasid pingeid.

«Aju reageerib aktiivsemalt positiivsetele helidele nagu naermine. See võib olla põhjuseks, miks inimesed koheselt vastavad kaaslase naeratusele naeratusega,» selgitas Scott.

Meeskond uuris ka katsealuste näolihaste liikumist ja nad avastasid, et inimesed naeratasid naeruheli peale automaatselt. Samas aga ei täheldatud vihast meeleolu tähistava heli puhul vihase näoilme tekkimist.

«Negatiivsete helide puhul asub aju kaitsele, positiivsete puhul aga reageerib intensiivselt,» lisas neuroloog.

Scott jätkas, et mitmesuguste emotsioonide väljendamine, kaasa arvatud naermine ja naeratamine, olid kasutusel juba inimeste eellaste ühiskondades.

«Enne keele tekkimist väljendati ennast žestide abil. Üheskoos naermine võis kunagi olla sotsiaalse suhtlemise viisiks,» selgitas Scott.

Ta lisas, et tavaliselt me naerame mingisuguses sotsiaalses olukorras, kuhu on kaasatud palju inimesi.

Meie aju reageerib automaatselt positiivsele helile ja näkku tekib naeratus. See pole ainult kaaslaste käitumise peegeldamine või kopeerimine, see on üks arhailisemaid suhtlusviise,» on teadalse arvamus.

Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online