Miks ei tohi kuus kuud pärast huulerõnga panemist doonor olla? Toimingu juures on ju kõik sanitaarne, isegi mõni haav võib olla hullem kui meistri tehtud kehaauk. Liis Vastab Põhja-Eesti regionaalhaigla kommunikatsioonispetsialist Marina Talisainen Kui doonoril on olnud nõelravi, tätoveerimisi või naha augustamisi, saab verd loovutada kuue kuu möödudes, sest need protseduurid on seotud potentsiaalse nakkusohuga. Verekeskus ei tea, kas protseduur on tehtud steriilsetes tingimustes või mitte, ning seetõttu on nakkusohu minimeerimiseks välja töötatud reeglid ja nõudmised, kus erandeid ei tehta. Praegusel juhul on tegemist Euroopa Liidu direktiivide nõudmistega ning Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitusega. Vere kaudu levivaid haigusetekitajaid on palju. Kõige ohtlikumad on HI-viirus, B- ja C-hepatiit ning süüfilise tekitaja. Doonoriverd uuritakse kõigi nelja nakkusetekitaja suhtes. Samas on nakkushaigusi veel ning seetõttu on oluline vereloovutamise piirangute seadmine inimestele, kellel on võinud olla kokkupuude potentsiaalsete nakkusallikatega, näiteks nahaaugustamise protseduuri käigus. Teiseks sooviks teada, kas on tõtt ka selles linnalegendis, et kõikvõimalikud keele-, lõua- ja huulerõngad lõhuvad hambaid. Näib samuti üsna absurdne, aga parem on siiski üle küsida. Vastab Kaarli hambapolikliiniku vanemhambaarst Liis Talvik Probleem seisneb selles, et igasugused ilurõngad on tavaliselt tehtud metallist ja inimesed kipuvad nendega suus nii-öelda mängima. Aga pidev mehaaniline trauma võib hammastest kilde välja lüüa. See käib eriti keelerõngaste kohta. Küsi arstidelt tervise kohta tervis@postimees.ee või Maakri 23a 10145 Tallinn. |
