Reis
 |
Konverentsiturism pikendab Eesti nappi turismihooaega
13.12.2006 17:28
Hindrek Riikoja, reporter
Aastaid kestnud jutud sellest, et Eesti nappi turismihooaega
tuleb seminari- ja konverentsiturismi arvelt pikendada ka talvekuudele on
hakanud vilja kandma ning hoo on sisse saanud ka väljaspool Tallinna toimuvad
üritused.
|
| |
|
|
Hetk Tallinnas toimunud visioonikonverentsilt.
Foto: Peeter Langovits |
|
|
Tänu neljale suvekuule on Eesti reaalsus, et maist poolde
septembrisse ei ole Eestisse tulevaid inimesi kuhugi majutada, ülejäänud ajal
aastast näevad majutuskohad aga ränka vaeva, et pool hotellistki klientidega
täita, kirjutab Hindrek Riikoja Postimehe lisaväljaandes Otsustaja.
Suuresti just selle trendi muutmiseks on konverentsikeskusi
kerkinud viimastel aastatel nagu seeni pärast vihma ning oma suuremad või
väiksemad koosolekuruumid on igal uuel ööbimispaigal.
Nii meilt kui ka välismaalt tulevad seminarituristid on
majutusasutustele väga magusad kliendid ühed ja samad inimesed, söövad,
magavad, töötavad ja lahutavad meelt ühes paigas. «Nad annavad tööd tervele
majale ja selle nimel peab pingutama,» tõdes Ida-Virumaa ühe tähelepanuväärsema
hotelli Saka Cliff direktriss ning mittetulundusühingu Ida-Virumaa Konverentsid
eestvedaja Terje Brükland.
Eesti Turismifirmade Liidu tegevjuhi Kersti Kondi sõnul on
töö konverentside abil hooaja pikendamisel hakanud vilja kandma, sest
turistidega tegelevad ettevõtted on selle nimel ka omajagu pingutanud.
«Päris pööret
siiski toimunud ei ole,» tunnistab Kont samas, põhjendades seda suure tuhandeid
inimesi mahutava kompleksi puudumisega. «See võtab meilt võimaluse konkureerida
suurte ülemaailmse haardega ürituste pärast.» Väiksemaid, kuni tuhat inimest mahutavaid saale on Eestis
mitmeid ning tööpuuduses ei vaevle ka nemad.
Tõsi on seegi, et kui suuri saale
Eestis kas või üks olekski, pole esialgu muud infrastruktuuri, mis nende
tegevust toetaks. Varrukast võib selle kohta näiteid tuua suvel Tallinna üle
maailma 2300 osalejat toonud Noorte Kommertskoja aastakonverentsi korraldanud
Ardo Reinsalu.
«Suurt üritust on problemaatiline korraldada, sellele ruume
leida, toitlustada ja mida kõike veel,» lausus ta. Sobivate ruumide puudumine
lahendati tolle ürituse tarbeks telkidega ning 1700-kohaliseks peasaaliks
muudeti Kalevi spordihall.
Olümpia konverentsikeskuses viibinud inimesi
toitlustati aga teisele poole Liivalaia tänavat parklas, kuhu selleks tarbeks
telgid paigutati. «Probleem on tegelikult isegi selles, et ka suured
konverentsikeskused ei ole väga suurte ürituste jaoks valmis,» tõdes Reinsalu.
«Mitut
väikest üritust tehakse üheaegselt väga hästi, kuid suurüritustele ei ole nende
harva esinemise tõttu väga mõeldud.» Omaette probleemiks on ka see, et kui suurürituse jaoks on
koht olemas, siis mõelda tuleb sellelegi, kuidas kõik need inimesed lühikese
aja jooksul Eestisse jõuavad.
Noored ettevõtjad lahendasid selle probleemi
osalt tarterreisidega, osalt paluti inimestel aga lennukiga Helsingisse sõita
ning sealt laevaga Tallinna tulla. Kersti Kondi hinnangul on sellised probleemid aga nii-öelda «nokk
kinni, saba lahti» tüüpi, sest esmalt tuleb kuskilt ikkagi ots lahti teha, siis
areneb ka muu infrastruktuur sellele vastavalt. «Esimene probleem on praegu
ikkagi koht,» tõdes ta.
Suurte konverentside korraldamine on siiski vaid mõne
suurema linna privileeg, väiksematel piirkondadel tuleb leppida väiksemate
üritustega ning rabeleda nende enda juurde meelitamise nimel.
Terje Brüklandi
kinnitusel on Lääne-Eesti ja saared selliste turistide poolt juba ammu üles
leitud ning nüüd tullakse avastama Ida-Virumaad. «Ma ei julge siiski öelda, et
meie juurde tullakse kellegi teise arvelt, pigem on terve see turg kasvamas ja
uusi tegijaid on lihtsalt vaja,» kinnitas ta.
Ida-Virumaa ei ole populaarne mitte ainult eestlaste, vaid
ka skandinaavlaste seas. SillamäeKotka laevaliin on nende liikumist Ida-Eestis
oluliselt elavdanud ning nii lõikavad sellest kasu ka majutajad ja ürituste
korraldajad. «Neile on siia tulla odav ja eksootiline ning see on oluline
põhjus,» kinnitas Brükland. «Meie asi on neile kvaliteetset teenindust pakkuda.»
Ida-Virumaa häda on sarnaselt teiste väiksemate piirkondadega
aga mitte niivõrd seminari või konverentsi korraldamiseks sobiva ruumi
leidmine, kuivõrd majutuskohtade arv, mis ei luba suuremat hulka inimesi
pikemaks ajaks kohale meelitada. Selleski osas on olukord siiski paranemas ning
heatasemelisi hotelle kerkinud omajagu.
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Powerhouse |
Samsung töötas välja uue mälukiibi
Samsung Electronics Co, juhtiv arenenud pooljuhtide tehnoloogiliste lahenduste looja, on välja töötanud sulatustehnoloogiaga mälukiibi prototüübi OneDRAM, mis võib märgatavalt tõsta andmete liikumise kiirust protsessorite vahel mobiilsetes seadmetes.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|
