Kinnisvara

Järgmisel nädalal avab Viljandi järve ääres Aasa tänaval uksed külalistemaja, mille omanik on Grand Hoteli juhataja Hedli Kivilaan.

Hedli Kivilaanega vestles Sakala.

VIIMASED KOMMENTAARID vanja Illimar Toom on Hedli  KIvilaane isa.Indrek  Kivilaan on Hedli  Kivilaane mees maakler Müts maha tubli tegija  ees. Teised kommentaarid

Statistikaameti andmetel jääb Viljandimaa majutusasutuste keskmine täitumus allapoole tasuvuspiiriks peetavat 30 protsenti. Aasa külalistemaja omanik Hedli Kivilaan, kust tuli julgus majutusettevõte asutada?

Võtsime julguse kokku, sest Viljandis pole veel sellist omapärast kohta. Meie toad on renoveeritud võimalikult naturaalseid materjale kasutades, näiteks on seintel savikrohv, mis laseb majal hingata.

Oleme püüdnud teha kõik võimalikult keemiavabalt. Ühelt poolt meeldib see klientidele, teisalt sundis selleks maja ise: vana telliskivihoonet väljastpoolt soojustada ei saanud, pidime seda kuidagi seest tegema ja projekteerija pakutud savikrohv oli just sobiv materjal.

Rõhume looduslikkusele ka seepärast, et asutuse nimi on Aasa külalistemaja ning see seondub loodusega. Iga tuba on ise värvi ning saanud sobivat tooni lille nime. Tegelikult polegi ju siit loodusesse palju maad — paikneme kohe järve ääres.

Asukoht järve ligidal on samuti üks olulisi aspekte, millele panustame. Võib-olla õnnestub juba sel talvel avada nii ööbijatele kui viljandlastele mõeldud suusa- ja uisulaenutus. Suveks ostame paar aerupaati ja paneme paadisõidu toa hinna sisse. Kindlasti juhatame kliente terviserajale.

Eks seegi tule meile kasuks, et teisel pool järve tehakse suusamäge. Miks mitte hakata suusapakkette müüma? Kui järv on jääs, saab ehk inimesi üle selle mõne mootorsõidukiga kohale viia.

Kui palju inimesi külalistemajja mahub?

Voodikohti on 19 ja tube seitse. Maja 330 ruutmeetril on veel alumise korruse söögisaal ja kolmandal korrusel väike nõupidamiste tuba, mida saab kasutada sauna eesruumina.

Kui tavaliselt ehitatakse saun keldrisse, siis meie tegime selle, vastupidi, nii üles, kui võimalik. Nii avaneb saunalavalt vaade järvele.

Kas hoone valikul sai määravaks järve lähedus?

See oli täielik juhus. Jalutasime kunagi abikaasaga Bangalo ees ja mõtlesime, et see vana korterelamu oleks majutusasutusele ideaalne koht. Umbes aasta hiljem avastasin, et hoone on müügis. Lahti lastud mõte tuli põrkepallina tagasi ja seda oli võimalik täide viia.

Lammutustöödega alustati eelmise aasta septembris ning ehitaja tuli tänavu jaanuari algul. Toitlustusluba on meil olemas, neljapäeval saame linnalt kätte ka kasutusloa ja järgmisel nädalal võime paiga avada.

Lootsime isegi kiiremini valmis saada, aga maja omapära, mis sundis projekti mitu korda ümber tegema, ja kõiki kimbutav ehitusmeeste nappus lükkasid seda edasi.

Keda te oma klientidena näete?

Peamiselt Eesti inimesi, kes ei taha olla suures majas, kus on palju rahvast. Kindlasti ootame siia viljandlasi sünnipäevi, peiesid või muid üritusi pidama.

Juba praegu levib info kodulehe kaudu ja suust suhu päris hästi ning broneeringuid tuleb. Meie maja on nii väike, et seda ei tohiks olla keeruline rahvast täis müüa.

Võib-olla just vastupidi: maja on nii väike, et te ei saa suuri gruppe vastu võtta?

Neid võime jagada teiste külalistemajadega — tavaliselt väikesed teevad niimoodi. Aga kui tegemist on Eesti gruppide või firmaüritustega, siis need jäävadki enamasti 15—20 inimese piiresse.

Olete ka Grand Hotel Viljandi juht. Kuidas teie tööandja sellesse suhtub, et tema konkurendiks hakkasite?

Tegelikult tuli külalistemaja tegemise mõte Grand Hoteliga seoses: tekkis vajadus väikese koha järele, kuhu majutada inimesed hooajal, mil hotell on täis. Et raha jääks perekonda.

Kindlasti ei ole me konkurendid, teeme hoopis koostööd. Esimene ühine ettevõtmine on aastavahetusel, mil inimesed lähevad Grand Hoteli peole, aga ööbima tulevad siia. Selleks ööks on nii Grand Hotel kui Aasa külalistemaja välja müüdud.

Kui palju selle maja renoveerimine maksis?

Umbes kuus miljonit krooni, millele lisanduvad hoone ostuhind ja sisustus.

Kavatseme ära osta ka kõrval asuva puumaja ja teha sinna odava, hosteli tüüpi ööbimiskoha. Selleni läheb siiski veel mitu aastat.

Kas teil on tasuvusaeg kindlaks määratud?

Otseselt mitte, sest oleme seda asutust teinud mõnes mõttes hobi korras. Et omadega välja tulla, ei pea kuukäive kuigi suur olema, maja kasumis hoidmiseks piisaks juba 25-protsendilisest täitumusest.

Pangad annavad praegu väga väikese intressiga laenu ning oli võimalus võtta see pika aja peale, mis viis kuumakse hästi väikeseks. Kõige kulukam selle asutuse juures on personal. Praegu ei ole veel ühtegi töötajat, ent kui maja käiku läheb, on kavas palgata vähemalt neli inimest.

Kõik kurdavad personalipuuduse üle. Kuidas majutusasutustel töötajatega lood on?

Kehvad, võib-olla isegi hullemad kui teistel aladel.

Statistika järgi on selles sektoris ka palgad kõige madalamad.

Jah, aga ma arvan, et nad peavad hakkama tõusma, sest muidu lihtsalt pole kedagi tööle panna.