|
Kinnistusregister näitab, et Tallinna elamumajandusameti esitatud
korteriloosi võitjate nimekirja järgi on turuhinnast soodsama uue elamispinna
saanutest rohkem kui pooltel korter, maja või elamukrunt juba olemas, kirjutab
Äripäev.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Kingitus kõige nõrgemale
see on siis nii, et jõukurid ja need kellel niigi on palju ja kes siis tõenäoliselt ka kuuluvad refo...
Njah
Sundüürnikud? kes need sellised on, kas siis mõnel ei lubata elamispinda vahetada, vä? Need sundüürn...
|
|
Paljudel neist on lausa mitut korterit ning on juba alustatud või plaanitakse
maja ehitust.
Neile lisanduvad veel inimesed, kellel eluase soetatud liisinguga, mis
kinnistusregistris ei kajastu. 214-st maja või korteri saanust on sundüürnikke
vaid 64.
Kui Äripäev tulevaste Saviliiva elanikega rääkis, selgus, et suur osa inimesi
osales korteriloosis vaid seetõttu, et linnavalitsuse kehtestatud tingimused
seda võimaldasid, mitte otsese vajaduse pärast parandada oma elutingimusi.
OÜ Viarosse tegevjuht Heiki Visse arvas, et sundüürnike ja noorte perede
abistamiseks mõeldud elamispinnad õige sihtgrupini ei jõudnud.
Vissel endal on kinnistusregistri järgi Tallinnas elamukrunt, kesklinnas neli
korterit ning lisaks veel korter Pärnus ja elamumaa Põlva vallas. Aasta pärast
lisandub nendele 3-toaline korter Saviliival.
«Mul oli seaduslik alus kandideerimiseks, muud ei olnudki,» põhjendas ta
korteriloosis osalemist.
Mitmed pered kasutavad Saviliiva elamispinda juba olemasolevast korterist
eramajja kolimise vaheetapina, osal Saviliiva tulevastel elanikel aga puudub
veel nägemus, mida sülle kukkunud korteriga pihta hakata.
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on Saviliiva projekt end täielikult
õigustanud, sest linnal on nüüd juures 214 maksumaksjast peret.
Aasa sõnul oli Saviliiva projekt mõeldud sellistele inimestele, kellel on
teatud materiaalsed võimalused olemas ja kes soovivad oma elamistingimusi
parandada.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
