Kasu

Haridusministeeriumi esialgse nägemuse kohaselt peaks koolide rahastamiseks hakkama lähemal ajal kehtima uus mudel.

Seni on Eesti koole rahastatud vastavalt õpilaste arvule, seda süsteemi nimetatakse pearahasüsteemiks. Paralleel ajaloost - Põhja-Ameerika alistamisel valgete kolonistide poolt maksti viimastele raha põliselanike peanaha ehk skalbi ettenäitamise eest, kirjutab Virumaa Teataja.

VIIMASED KOMMENTAARID jälle rääkida oskame me  kõik. eriti enne  valimisi. reaalsus on  aga see, milles me  täna elame. kahjuks  pole... Teised kommentaarid

Pearahasüsteemiga ollakse juba sedavõrd harjunud, et mitu koolijuhti on vastanud Virumaa Teataja küsimusele «kas haridust kuidagi muud moodi rahastada ei saaks?» käsi laiutades ja retooriliselt: «Aga kuidasmoodi?»

Tartus asuva haridus- ja teadusministeeriumi fuajees seisab Mati Karmini skulptuur «Siil». Musta postamendi otsas muigab toosama tegelane, kes omal ajal Kalevipojale nõu andis, et lauavirnaga äigamine serviti on kõvasti tulemuslikum.

Plaan ja analüüs

Uue rahastamismudeli väljamõtlejaks pole õnneks siiski tegelane rahvaluulest, novembrikuus toimunud teabepäeval tutvustasid seda põhiautorid - HTM analüüsiosakonna analüütik Priit Laanoja ning rahandusministeeriumi ametnik Andrus Jõgi.

Äärmiselt tervitatav oli uue rahastamisplaani juures püüe kavandatav mudel enne ellu rakendamist võimalikult täpselt ja mitmekülgselt läbi arutada. Oma õla panid alla kohalikud omavalitsused - nii Eesti Maaomavalitsuste Liit kui ka Eesti Linnade Liit - ning Eesti Koolijuhtide Ühendus.

Ühes olid kõik esinejad ühel seisukohal: uus mudel on teretulnud ning selle ellu rakendamise plaan positiivne. Seda väga lihtsal põhjusel - senine rahastamismudel oli lihtsalt nii vilets.

«Arvan, et uus süsteem on vanast parem, sest arvestatud on senisest suurema hulga parameetritega. Kui siiani sõltus õpilaskoha maksumuse (pearaha) suurus õpilaste arvust kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvates koolides, siis nüüd on diferentseerimise aluseid rohkem. Kas uus süsteem on õiglasem?» küsis Jaan Reinson, Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse aseesimees, Tartu Descartes’i lütseumi direktor.

Küsitavusi on

Täpsemal analüüsimisel tekkisid küsimused ja kerkisid esile kitsaskohad. Tsirguliina kooli direktor Heikki Järlik pidas kummaliseks järgmist asjaolu. «Koolijuhtidele ja omavalitsustele pole esitatud mudelit 2006/2007. õppeaasta õpilaste arvuga, ehkki EHISes (Eesti Hariduse Infosüsteem) on andmed juba olemas. Mudeli usaldusväärsuse kontrollimiseks peaks arvutused tegema ka 2007/2008. õppeaastaks eeldatava õpilaste arvuga.»

Järlik kasutas mudeli katsetamiseks versiooni, mis oli teabepäeva eel üleval rahandusministeeriumi kodulehel.

«Uus klassipõhine rahastamine on soodne väikestele algkoolidele, sest nende õpilaste väike arv kompenseeritakse lisaraha andmisega. Kriitilise rühma moodustavad maapiirkondade väikesed põhi- ja keskkoolid. Nende palgaraha oluliselt ei tõuse, pigem väheneb kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiastme õpilaste väikese arvu tõttu. Lisaraha nad väikese õpilaste arvu kompenseerimiseks nendes kooliastmetes ei saa,» jõudis Järlik järeldusele.

Uue mudeli kitsaskohad löövad välja ka õpikute rahastamisel (selleks eraldatud summa väheneb, õpikute hind on samas viimastel aastatel kallinenud), investeeringute vähenemisel väikekoolide puhul 30-50 protsendi võrra, mis aga linnakoolidel kasvavad 10 kuni 11 protsenti.

Palgaprobleemid

Eesti Koolijuhtide Ühendust panid õlgu kehitama nii koolijuhtide kui ka õpetajate palgamäärad. Esiteks klassijuhatajatasu, mis uue mudeli põhjal moodustab kõigest 10% õpetaja palgamäärast.

Koolijuhtide palkade puhul tõstatasid koolijuhtide ühenduse liikmed küsimuse, miks eraldatakse see osaliselt omavalitsuse summadest, kui seaduse järgi peab pedagoogi palk tulema riigieelarvest. Kas tähendab see, et koolidirektorit ei peetagi pedagoogiks?

Õpetajate palgast. Et see madal on, pole kellelegi uudis. Kohila gümnaasiumi direktor Raivo Heinaru tõi elulise näite, mida tuleb sageli ette suure linna (Kohila jaoks Tallinn, Virumaa mastaabis on selleks Rakvere) läheduses töötavates koolides. «Tuleb kooli uus õpetaja, küsib kuupalgaks 10 000 krooni, sest nii palju makstakse pealinna suuremates koolides. Juba varem tööle asunud õpetaja saab sama koormuse juures 7 000 krooni. Käärid on suured ja tekitavad pingeid. Seega tuleks leida täiendavaid vahendeid õpetajate palga tõstmiseks ja ühtlustamiseks,» sedastas Heinaru.

Kui esialgu oldi haridus- ja teadusministeeriumis seisukohal, et uus rahastamissüsteem hakkab kehtima juba 2007. aasta 1. jaanuarist, siis praeguse seisuga pole selle kehtestamise kuupäev veel selge.

Ja nagu on näha ministeeriumis valminud Eesti hariduspuu pildilt, jääb kõige tähtsamaks laste kasvatamisel siiski tugev Eesti perekond. Nii tugev, et jaksab toetada ja rahastada oma laste haridusteed hoolimata kui tahes nõrgast või tugevast süsteemist.