Kasu

Uue aasta hinnatõusud kergendavad juba jaanuarist alates iga eestlase rahakotti vähemalt 300–400 krooni võrra pluss veel tavapärane inflatsioon, kirjutavad Martti Kass ja Allar Viivik SL Õhtulehes.

VIIMASED KOMMENTAARID diiler Et pappi saada ,  oleksin nõus kasvõi  diileriks hakkama. juhuslik Peate presidendiks või  riigiisaks hakkama  siis ei puuduta teid  igasugu tõusud.Saab  maksumksja kulul ... Teised kommentaarid

Uuel aastal kallinevad toit, küte, vesi, arstiteenused ja ühissõidukite piletid. Et suvi oli kuiv ning viljasaak jäi kehvapoolseks, siis tõstavad möldrid jahu hinda.

Eesti suurim jahutootja, aktsiaselts Tartu Veskid, on mulluse sügisega võrreldes lisanud tonnihinnale ligi viiendiku. Saia- või leivapätsi hinnale tähendab see vähemalt paarikroonist lisa.

Rängalt tabab hinnatõus gaasitarbijaid. Venemaa müüb Eestile gaasi uuel aastal maailmaturu hindadega, mis lööb valusalt kõigi väiketarbijate taskule. Kui seni maksid nad kuupmeetri gaasi eest 4 krooni 70 senti, siis 1. jaanuarist tuleb letti laduda peaaegu kaks korda rohkem – 8 krooni 25 senti. Suuremad tarbijad pääsevad «vaid» 35–48-protsendilise hinnatõusuga.

Paar päeva tagasi said «rõõmustava» uudise ka küttepuude, -turba ja kivisöe ostjad.

Tuleva aasta 1. juulini on kütte ja soojusenergia käibemaks veel 5 protsenti, kuid teisest poolaastast tuleb tasuda 18-protsendiline käibemaks, nagu näeb ette Euroopa Liiduga sõlmitud ühinemisleping.

Paljudes paikades Eestis tuleb toasooja eest maksta kuni kolmandik senisest rohkem.

Senisest enam peavad rahakotti kergendama kõik need, kellel on asja näiteks hambaarsti juurde. Euroopa Liit nõuab meditsiiniseadmete käibemaksu kergitamist seniselt viielt protsendilt 18 protsendile ka siin.

Hambaravi hakkab seega maksma vähemalt kümnendiku praegusest rohkem – tuhandekroonine hambakroon kallineb peaaegu 1200 kroonini.

Tõuseb ka vee hind – senisele arvele tuleb Tallinnas juurde vähemalt kümnendik. Erakliendile tähendab see veekuupmeetri kallinemist ligi 2,5 krooni – keskmise veearve puhul tähendab see paarikümnekroonist lisaväljaminekut kuus.

Vee hinda kergitab Tallinna kõrval ka mitu väikelinnades tegutsevat firmat. Näiteks kavatseb Viljandi veevärk tõsta uuel aastal kodutarbijatele veekuupmeetri hinda 3 krooni võrra. Haapsalus plaanib kohalik veefirma kuni kolmandikulist hinnatõusu.

Lisaks kerkivad ka Eesti suuremate prügiveofirmade hinnad. Keskmiselt peab klient kuus maksma juurde paarkümmend krooni.

Pealinlastel kallineb veel ühistransport. Praegu 340 krooni maksev täiskasvanu kuukaart maksab jaanuarist 360 krooni. 30 päeva täiskasvanu ID-pilet aga 235 krooni asemel 250 krooni. Mõnikümmend krooni tõuseb kvartalipiletite hind. Hinnatõusu kaalub kütusehindade tõusule viidates ka lennufirma Estonian Air.

Mullu kevadel aasta ema tiitliga pärjatud Alli Laande ütleb hinnatõusust kuuldes naljatamisi: «Kui mõni partei saadaks meile siia Lilli Läti piiri äärde rahalaeva, siis oleksime talle väga tänulikud.» Paraku peab rahvas hinnatõusu nurisemata vastu võtma.

Laande ennustab, et järjest kerkivad hinnad jätavad pered lasteta. «Mina sain viiega hakkama. Edaspidi on kahe või kolme kasvatamine kangelastegu,» arvab ta.

Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online