| «Tõsi see on, et loomset päritolu külmkauba transiit nn kolmandatest
riikidest Venemaale läbi Eesti praktiliselt puudub,» tõdes KS Stivideerimise
ASi tegevdirektor Mati Roosioja aripaev.ee-le.
Lihtsaim näide loomsest külmkaubast on kanakoivad. Roosioja sõnul käib kogu
transiit nüüd läbi Läti ja Leedu, kuigi huvilisi, kes sooviksid läbi Eesti
külmkaupa vedada, on pärast ELiga ühinemist küll käinud.
Nimelt peab ELi
reeglite järgi loomset päritolu kauba sisse- ja väljavedu olema kontrollitav
ehk piiripunktides peavad olema välja ehitatud nii sertifitseeritud külmlaod
kui ka vastavad laborid. «Erinevalt meie kõige ägedamatest konkurentidest
Lätist ja Leedust, samuti Soomest, ei ole meil ühtegi nõutud sertifikaadiga
veterinaar- ja toiduameti piiripunkti raudteel,» rääkis sadamaoperaatorite
liidu tegevjuht Ago Tiiman.
«Veel hullem - hetkel on vaid imeväike lootus, et
lähitulevikus midagi sellist ka tekiks.» Nii ongi alates ELiga liitumisest kadunud kaubavoog, mööda mida liikus kuni
700 000 tonni kaupa aastas. Seda tagasi saada on aga igal juhul keeruline.
Ametkonnad veeretavad vastuse üksteise kaela, mille tulemusel on probleem
siiani lahendamata. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on öelnud, et
laborite ja külmhoonete eest vastutab põllumajandusministeerium.
Põllumajandusministeerium
teatas, et see on nende haldusalasse kuuluva veterinaar- ja toiduameti pädevus.
«Veterinaar- ja toiduamet ei tegele piiripunktide väljaehitamisega, vaid siiski
järelevalve teostamisega,» selgitas ameti kauplemise ning impordi ja ekspordi
osakonna juhataja Regina Pihlakas.
Eesti Raudtee turundusteenistuse projektijuhi Ahto Kalamehe sõnul pidi
kõikidele nõuetele vastav Koidula piirijaam valmima juba 2003. aastal. See pole
siiani valmis.
Toimetas Kaire Uusen, PM online |
