«Äritegevust ja töökohti ei saa koondada ainult Tallinna. Eestis on mitu piirkonda, kus inimesed on endiselt töötud,» ütles Euroopa Komisjoni regionaalarengu direktoraadi Eesti, Soome ja Iirimaa üksuse juht Alain Roggeri Postimehele. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Talunik Läänemaalt
Ühtse pindaala toetuse nime all jaotati üks väike osa EU rahadest, mis ulatus demokraatlikult ka tal...
Billi Bones
Kas arvate et mõni neeger või tyrklane või jumalteb kes tuleb siia tööd tegema? Või hakkab elama näi...
|
|
Teine suur probleem Eesti majandusarengus on Roggeri meelest karm sisserändepoliitika, mis takistab uute töökäte saabumist riiki.«Kokkuvõttes on kolm riski, mida komisjon peab Eesti puhul kõige tõsisemaks – need on süvenev tööjõupuudus, jäik immigratsioonipoliitika ja liiga suured regionaalsed erinevused,» rääkis Roggeri. Ühiskondlik arutelu Roggeri hinnangul võib juhtuda, et osal Eesti ettevõtetest tuleb tööjõupuuduse pärast tegevus üldse lõpetada. «Eesti küll väldib immigratsioonipoliitika muutmist ja see on tundlik teema, aga sellest ei saa lõpmatult mööda hiilida,» toonitas Roggeri. Roggeri juhitud delegatsioon kontrollis kogu eelmise nädala Eesti valmisolekut võtta kasutusele euroraha. Aastail 2007–2013 ootab Eestit seninägematu suurusega eurorahalaev – kokku 53,2 miljardit krooni. Euroopa Komisjoni delegatsioon ei kaalunud erinevaid projekte, kuhu Eesti tahab raha panustada, vaid uuris ennekõike, kas Eesti suudab tõukefondidest pakutavate kümnete miljardite kroonide kasutamisega sihipäraselt hakkama saada. Nii leidiski Roggeri piltlikult öeldes, et kui me hakkame euromiljardite abil näiteks ehitama Saaremaa silda, võib juhtuda, et ehitus jääb töötajate puuduse tõttu pooleli ja euroraha läheb tühja. Roggeri toonitas ka, et seda, millele euroraha kulutada ja kui palju, tuleb arutada erinevate ühiskondlike huvigruppidega. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna peaspetsialisti Siim Sikkuti sõnul on oluline panna rõhku mitteaktiivsete inimeste tööturule toomisele ning praeguste töötajate tootlikkuse kasvule. Suur palgavahe Tema sõnul tegeleb valitsus aktiivselt ka immigratsioonipoliitikaga ja jaanuaris peaks arutlusele tulema kvalifitseeritud välistööjõu kaasamise strateegia. Roggeri pole esimene, kes viitab liiga suureks kärisenud regionaalsetele erinevustele ja sellele, et vaesus Viru- või Põlvamaal võib kujuneda Eesti arengule tõsiseks ohuks. Nii kirjutas Soome majandusekspert Esko Passila juba tänavu juunis, et Eesti regionaalsed palgaerinevused võivad takistada euro kasutuselevõttu. Passila kriitikat Eesti valitsusringkonnad ignoreerisid. Näiteks ei pidanud Eesti Pank vajalikuks tema seisukohti kommenteerida. Statistikaameti andmeil oli eelmisel aastal keskmine brutopalk Tallinnas 9462 krooni, aga Valgamaal 6081 ja Ida-Virumaal 6057 krooni. Eesti valitsuse senine poliitika on võõrtööjõu sissetoomise teinud võimalikult keerukaks, kuigi näiteks Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on soovitanud teistsugust lähenemist. IMF soovitas tänavu augustis oma raportis lihtsustada võõrtööjõu sissetoomist.
Euroraha kasutus Eesti saab Euroopast 2007.–2013. aastal 53,2 miljardit Eesti krooni. Muu hulgas saavad raha järgmised valdkonnad: • keskkond – 12,46 miljardit krooni • transport – 9,8 miljardit krooni • teadus- ja arendustegevus – 6,5 miljardit krooni • ettevõtlus ja innovatsioon – 5,8 miljardit krooni • regionaalareng – 5,1 miljardit krooni • haridus – 4,2 miljardit krooni Allikas: rahandusministeerium
|
