| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | CTAC
"Aeg oleks ka ülikoolides inimeste hirmutamine lõpetada ja tormav õppeviis tasasemaks teha."
Väga õ...
tasane
Kui vajame rohkem tehnika spetsialiste, tuleb riigi ressursid sinna suunata. Ärgu vaesed juristid-ä...
|
|
Nii on täitmata kümned riigieelarvelised kohad informaatika erialal ja paljud ka haridusteaduskonnas, ennekõike reaalainete vallas. Põhjusi, miks üliõpilane üldse kohalt lahkub, võib olla palju. Erinevad põhjused Hariduskorralduse dotsent, pedagoogika osakonna juhataja Hasso Kukemelk möönis, et on ka neid, kes tulnud õpetajaks õppima vaid sellepärast, et aastake mööda saata, ja siis proovivad sisse saada mujale. «Üliõpilane võtab akadeemilise puhkuse omal soovil, siis tervislikel põhjustel, mingil hetkel aga kirjutab lahkumisavalduse,» rääkis Kukemelk. Mis lahkumissoovi taga on – pere loomine, huvi kadumine eriala vastu või hea tööots välismaal –, jääb teadmata. Õpetajaks õppijaid ei jagu riigieelarvevälistele kohtadele. «Kui keegi poole aasta pärast välja kukub, ei olegi kedagi asemele võtta,» nentis Kukemelk. Ta tõdes, et täitmata kohad on probleem, teaduskonnal jääb nende lõpetajate pealt saamata ka raha. Kukemelk peab täitmata kohtade peamiseks põhjuseks seda, et õpetajakutset ei väärtustata. Matemaatika-informaatikateaduskonna dekaan Mati Kilp ütles, et riigieelarvelistele kohtadele võetakse 59–61 informaatikatudengit ja 29 infotehnoloogia tudengit. Probleeme on just informaatika eriala kohtade täitmisega. «Viimastel aegadel on noorte eelistus infotehnoloogia, mis on vähem teoreetiline,» rääkis ta. Informaatika õppekaval on teoreetiline baas tõsisem, matemaatika osa on seal tugevam. Kilp rääkis, et mida teoreetilisem on aine, seda suuremad probleemid – õpilasi kipub jääma vähem kui on riigieelarvelisi kohti.
Matemaatika ja informaatika on õppimiseks väga rasked asjad, sõnas Kilp. «Noorel inimesel on praegu nii palju ahvatlusi ja võimalusi saada hea töökoht, rännata ringi – miks ta peab valima selle vaevarikka tee,» rääkis ta. Hariduspoliitiline küsimus Rektor Jaak Aaviksoo hinnangul on erialati küll disproportsioonid suured, aga üle ülikooli on olukord enam-vähem tasakaalus. «Pigem on meil keskeltläbi isegi rohkem üliõpilasi, lävenditega on siin ja seal mööda pandud,» nentis ta. Aaviksoo märkis, et igal pool on eri põhjused: õpetajaks ei taheta saada, informaatikast aga kukutakse välja. Ta ütles, et probleem on selles, et need on suhteliselt rasked erialad ja paljudel juhtudel pole inimestel ka motivatsiooni. «Kui õpetajatele palka ei maksta, siis noored seda õppima ei lähe, niisama lihtne see ongi,» mainis Aaviksoo. «See on hariduspoliitiline küsimus: mida me teeme õpetajahariduse või informaatikaga, kui noortel pole aega õppida – nad võetakse 15–20-tuhandese palga peale ilma kõrghariduseta.»
|
