Korralik kokk peaks oskama nii süüa teha kui lauda katta (1) 11.11.2006 07:59 Anniki Leppik/Pärnu Postimees
Suurem osa inimesi on harjunud kiire elutempo tõttu
lõuna- ja õhtusöögi käigu pealt alla neelama ning lauakatmisele seejuures rõhku
ei pane, ometi võiks nädalavahetusel kodus kordki kauni laua katta ja perega
selle ümber aega veeta.
|
| |
|
 |
Pärnu hotelli restorani Embecke vahetuse vanem ja Nooruse majas lauakatmise kursusi juhendav Peep Peetersoo. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees |
 |
|
|
Pärnu hotelli restorani Embecke vahetuse vanem ja Nooruse majas
lauakatmise kursusi juhendav Peep Peetersoo tõdeb, et korralikud
serveerimisvahendid on inimestel üldjuhul olemas, kuid neid ei kiputa
kasutama.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Kõuts Issand, kui vanadele see jutt on? Kas 8- või 65-aastastele (soovitus hankida uued veiniklaasid jne)....
|
| Serviisid kapist välja
“Vahel võiks leida selle aja,
et perele lõunasöök natuke erilisemalt serveerida, üheskoos laua ümber aega
veeta ja rääkida,” leiab Peetersoo, kes ise seda igal võimalusel teeb. “Näiteks
tirinast suppi pakkuda on väga efektne, annab tavalisele toidule elegantselt
vürtsi. Ja tänapäeval peaks iga kokk oskama toitu ka serveerida.” Ja jätkab:
“Paljudel seisavad kõrgel kapis pulmadeks või juubeliks kingitud serviisid, aga
neid ei taheta välja võtta, sest inimesed kardavad, et nõud lähevad katki. Ärge
hoidke neid seal, võtke välja ja kasutage iga päev! Kui lähebki puruks, saab
järgmise muretseda.”
Ometi rõhutab Peetersoo Pärnu Postimehele, et
mõraga esemed tasuks külma närviga minema visata, kuigi neid visalt kasutatakse,
sest kahju on eelmise põlvkonna nõudest loobuda. Aga kõige olulisem peaks siiski
olema hügieen. Pidupäevade tarbeks tasub tema väitel teha ühekordne investeering
ja muretseda omale ühtmoodi lauanõud-klaasid, sest vanad serviisid kipuvad olema
eri stiilis ning muudavad laua kirjuks. Olemas võiks olla pühapäevalaudlinagi,
mis erilisel puhul lauale panna.
“Kõik me joome peeneid napse, aga neid
võiks serveerida õigest klaasist,” soovitab Peetersoo. Veiniklaasid peaksid
olema kindlasti uuema perioodi omad, sest neis avaneb vein korralikult ja maitse
tuleb paremini esile. Sama lugu on konjakiga.
Põhireeglid
selgeks
Lauakatmine on suhteliselt konservatiivne ala ja mood
seda suurt ei mõjuta, sellepärast on mõistlik teha omale selgeks põhireeglid, et
restoranis, vastuvõtul või mõnel muul üritusel mitte hätta jääda.
Mitmekäigulise toidukorra puhul, kui taldriku kõrval on mitu rida
nuge-kahvleid, alustatakse nende kasutamist väljast sissepoole.
Magustoiduriistad pannakse taldriku kohale ja need lähevad viimasena käiku.
Söögiriistad pannakse lõpetades taldrikule kella viie asendisse, sest siis saab
teenindaja aru, et neid ei kasutata rohkem.
Tellides restoranis pudeli
veini, ei maksa ehmuda, kui teenindaja kallab klaasi natuke jooki ja jääb laua
kõrvale ootama. Traditsioon näeb ette, et kliendil lastakse esmalt veini
nuusutada, maitsta ja kui ta kiidab selle heaks, valab teenindaja veini välja.
Pidulikumal puhul kasutatakse pabersalvrättide asemel suu pühkimiseks
valgeid riidest rätikuid, et mitte klaasi määrida ja toidu maitset rikkuda.
“Naised asetavad selle tavaliselt sülle, kuid mehed on kohmetumad, ei oska
rätikuga midagi peale hakata. Tahetakse see lõua alla krae vahele panna, kuid
see ei ole kohane,” räägib Peetersoo.
Lauakommete üle kurta ei
saa
Laias laastus hindab Peetersoo, kes igapäevatöös puutub
tihti kokku turistidega, eestlaste lauakombed ja etiketiteadmised üsna heaks.
“Kes on käinud nõukogude ajal restoranis, ei pea praegugi kohmetust
tundma, sest traditsioonid on suuresti samad,” kinnitab ta. “Vanasti serveerisid
ju kõik heeringat ovaalse liua pealt ja viina väikestest pitsidest, seda tehakse
praegugi.”
Nooruse maja lauakatmiskursustel käivadki Peetersoo sõnutsi
peamiselt need inimesed, kellele kõige olulisem pole põhjalik lauakatmiskommete
omandamine, vaid kes tahavad end sünnipäevadel, peielauas ja vastuvõttudel
mugavalt tunda.
Kui ikkagi kohmetus ligi poeb, soovitab Peetersoo
jälgida kaasinimesi ja käituda loomulikult. Rusikareegel on, et inimene peaks
julgelt küsima, kui ta mõnd asja kasutada ei oska või oma teadmistes kahtleb,
teenindaja aitab alati hea meelega.
|