| Uurimisgruppi juhtinud Romualdo Belardinelli kinnitusel mõjub valsi tantsimine südamele hoopis soodsamalt kui mõni teine aeroobne tegevus, kirjutab Sciencedaily.com. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ...
Ütleme nii,et kui sul see ikka haige on siis ainult operatsioon,juhul kui südamelihas ise ei ole.
linnaisadele
Igas linnaosas võiks olla koht ,kus saaks tantsimas käia.Eriti vajalik on see eakamatele
|
|
Belardinelli sõnul sobib südameprobleemidega patsientidele nii kiire kui ka aeglane valss, kuna mõlemad kurnavad südant parajal määral, kuid mitte niipalju kui näiteks kerge jooks või kepikõnd. «Tegime järjest mitu katset, kuidas valsi tantsimine mõjutab südame tööd. Saime tulemuseks, et tantsimine on südamehaigustest paranevate patsientide südame tugevdamiseks isegi parem kui varasemal ajal laialt soovitatud traditsionaalne aeroobika,» sõnas uurija. Uurijad jälgisid nii aeroobikaharjutuste kui ka tantsimise ajal patsientide südame tööd. Kaheksa nädalat kestnud katsete ajal uuriti südame veresoonkonna tööd, kehalisest liikumisest tekkiva stressi taset ja liikumise mõju kogu organismile. Katses osalenutel uuriti lisaks ka nende artereid. Pärast füüsiliste katsete lõppu täitsid katsealused südamehaigust ja sellest paranemist käsitleva küsimustiku, määramaks kindlaks nende elukvaliteeti. Vastata tuli, kuidas südameprobleemid on mõjutanud nende unekvaliteeti, hobide harrastamist, kodutööde tegemist, seksuaalelu, depressiooni ja mitmeid teisi igapäevaeluga seotud aspekte. «Tulemused näitasid, et kõige paremaid tulemusi südametöö parandamiseks ja haigusest taastumiseks saavutasid tantsuga tegelevad patsiendid. Eelkõige valssi eelistavad, sest valsi rütm sobib südame rütmiga väga hästi kokku,» ütles Belardinelli. Uurija jätkas, et aeroobikarühmas osalenutel või muud aeroobset tegevust harrastanute hulgas polnud nii häid tulemusi ette näidata. «Üldise aeroobse tegelenutel kasvas hapniku omandamine 16 protsenti, tantsimisega tegelejatel aga kuni 18 protsenti. Anaeroobiline lävi, mille puhul lihased väsima hakkavad, kasvas muu füüsilise tegevuse harrastajatel 20 protsenti, tantsijatel 21 protsenti,» lisas uurija. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
