|
Ometi ei olnud vanaproua uut tellimust esitanud, sest pidas ajakirja
Kauneimmat käsityöt üle 600-kroonist aastatellimust liiga kalliks, kirjutab SL
Õhtuleht.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | _Pontu_)
On ikka positiivsemaid näiteid ka. Meile firmasse tuli 4 aastat tagasi Kenderi ja Lõhmuse raamat Rah...
Kuhu pöörduda?
Huvitav, kas see ajakirjafirma saatis vanaprouale ka teate, et on volitanud mingit inkassofirmat end...
|
|
Lähedaste soovitusel jättis ta arve tähelepanemata, kuni tuli uus kviitung
koos viivisenõuetega. Peagi hakkasid saabuma ehmatava sisuga ja kohtuga
ähvardavad võlanõuded inkassofirmast Lindorff AS.
«Ma ei saanud aru, mille eest minult raha nõutakse. Ajakirju ma ju ei
saanud!» Asta väidab, et käis mitu korda Kolmiokirja OY Tallinna-kontoris ja
pakkus, et maksab raha ära.
Seal vastati, et nemad rahaga ei arvelda. Mõne nädala pärast oli jälle
postkastis inkassofirma kiri teatega, et asi võib minna kohtusse ja et edaspidi
ei võeta temalt enam tellimusi vastu.
Võlanõue paisus SLÕhtulehe andmetel poole aasta jooksul pea
tuhandekrooniseks. Samas polnud kviitungitel ühtki viidet lepingule, mida on
rikutud – vastav lahter oli lihtsalt tühi.
Pärast vanaproua lähedaste sekkumist kahanes trahvinõue siiski alla 200
krooni. Selle summa maksis eakas naine ära.
Kolmiokirja OY Eesti-esinduse numbril vastab kontaktisik Monika, kes väidab,
et ilmselt vanaproualt siiski küsiti telefoni teel, kas ta soovib tellimust
pikendada.
«Muidu ei pane me tellimust kirjagi,» ütleb ta. Kui klient on nõus tellimust
pikendama, saadab firma uue ajakirjanumbri koju ning kümne päeva jooksul arve
järele. Arve maksmata jätmisel hakkab jooksma viivis.
«Me tühistasime selle tellimuse ja viiviseid ei pidanud klient maksma,» on
firma esindaja lakooniline.
Ka Lindorff Eesti ASi võlanõuete haldur Tamara Otti kinnitab, et see saaga on
lõppenud. Tüli peamiseks põhjuseks peab ta Soome, Inglismaa jt riikide
toimetuste tava, et pärast ajakirjatellimuse lõppemist saadetakse kliendile veel
üks number koju.
Nii pidi ka Asta Vahe lõpuks tasuma 93 krooni seitsmenda ajakirjanumbri eest
pluss postikulu.
Kui ajakirja enam ei soovita, tuleb sellest pärast tellimuse lõppu kindlasti
kirjalikult teatada. See on ka tellimustingimustes kirjas. Too klausel on
põhjustanud samasugust segadust näiteks Ida-Virumaal venekeelse elanikkonna
hulgas, räägib Otti.
«Selle firma käitumine ei ole juriidiliselt korrektne, nii ei tehta!» ütleb
tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja Marje Kokk.
Ettevõte oleks pidanud koos esimese tellimusjärgse ajakirjaga saatma ka
lepingu, kus lepingutingimused ja edasise käitumise juhised kirjas. Tarbija peab
selliste saadetistega kaasnevad dokumendid alati läbi lugema.
Marje Kokk kinnitab, et ameti jurist asub uurima, kas selle ajakirja
tellimistingimused on meie võlaõigusseadusega kooskõlas.
Toimetas Kaire Uusen, PM online |
