Tallinna reaalkooli 8. klassi õpilane Laura-Maria Kadaksoo käib neli korda nädalas Kalevi kergejõustikukoolis trennis. Üks trenn kestab poolteist kuni kaks tundi. 14-aastane piiga tunnistab, et koormus on talle piisav, aga kui aega jätkuks, käiks ta trennis tihemini. Laura-Maria ema Kaie Kadaksoo, kes on sama kooli algklasside kehalise kasvatuse õpetaja, tõdeb, et nagu tema tütargi on paljud lapsed valmis trennis käima nii palju, kui kulub, tajumata ülepingutamise piiri. «Minu tütar on hästi sportlik ja aktiivne, nii et praegune koormus on talle hea,» ütles Kadaksoo. Kadaksoo sõnul varitseb oht, et lapsed koormavad end trenniga üle. «Enamasti kipuvad seda tegema tüdrukud ja jalgpallitrennis käivad poisid,» rääkis ta. «Tahtmine trenni teha on nii suur, et vahel tuleb vanemal hoogu tagasi tõmmata.» Koormus sõltub alast Spordiarst Virve Vase sõnul on 10–13-aastaste laste tervislik koormus kolm-neli ühe- kuni pooleteisetunnist trenni nädalas. Vanemad lapsed võivad treenida kuni viis korda nädalas ning ka trenniaeg võib olla pikem. Vask soovitab vanematel jälgida lapse päeva kui tervikut. «Lapsevanemad peaksid jälgima, kuidas laps sööb ja magab ja milline on tema meeleolu,» rääkis spordiarst. «Tuleb jälgida, et kõik koormused oleksid tasakaalus.» Kui laps on hommikul pärast eelmise päeva trenni väsinud, on Vase sõnul midagi viltu – kas lõppes trenn liiga hilja või on tema koormus liiga suur. Aega jäägu puhkuseks «Sageli ei jää lastel piisavalt palju aega, et välja puhata,» lausus arst. «Lapsel peab olema iga päev vähemalt tund päris oma aega. Sellesse tundi ei tohiks kuuluda see aeg, mille laps veedab arvuti või televiisori ees. Telekavaatamist tuleks piirata kuni kahe tunnini päevas.» Kaie Kadaksoo soovitab vanematel võtta tõsiselt trennijärgseid väsimusemärke, milleks on pea- ja jalavalu ning vigastused. «Nii palju vigastusi, kui on praegu algklassilastel, ma ei mäletagi,» nentis õpetaja. Väsimuse üle kurtval lapsel soovitab Kadaksoo puhata ja üks trennikord vahele jätta. «Mina olen alati nii teinud, kuid mõned, just vastupidi, ärgitavad last rohkem sporti tegema,» sõnas Kadaksoo. «Olen märganud, et tihti on just isad need, kes ütlevad, et mis see väike väsimus ikka teeb, nii kasvavadki sportlased.» Lapse liiga suurest koormusest annavad märku närvilisus, unehäired, trenni- ja söögiisu kadumine. Kui laps ei taha trenni minna, tuleks temaga rääkida. Vase sõnul peaks lapsevanem olema oma võsukese treeneriga kindlasti kontaktis. Muu hulgas peaks treener lapsevanemalt teada saama, milline on lapse tervislik seisukord ja mis on tema nõrgad kohad. Kui laps on trennis üle pingutanud, kipuvad haigused kiirelt tulema. «Ülekoormuse tagajärjel tekkinud negatiivsed emotsioonid ja hirmud räsivad lapse immuunsussüsteemi,» tõdes arst. Kadaksoo sõnul on linnalaste sporditegemise rütm paigast ära. Üks põhjus on asjaolu, et trennis tuleb käia kaugel. «Üldiselt aga liiguvad lapsed üha vähem,» tõdes
Kadaksoo, kelle sõnul peaks kasvav laps iga päev tunnike kehalist liikumist
saama. «Õues mängimine on täitsa ära kadunud. Lapse ainuke liikuv lihas on see,
millega ta arvutihiirt liigutab.» |
