| Õietolmuallergia ehk pollinoos on Tallinna Lastehaigla allergoloogi Maie Kiisküla andmetel haigus, mida põhjustab mõnede inimeste ülitundlikkus puude ja taimede õietolmu suhtes. Silmade ja hingamisteede limaskestadele sattunud õietolm tekitab allergilise reaktsiooni, millega kaasnevad paljud vaevused, näiteks silmade ja kurgu sügelus, vesine nohu, sage aevastamine. Raskematel juhtudel koguni hingamisraskused, lööbed, seedehäired ja tugev peavalu.Ennetus on tähtis Maarja Karuks on õietolmuga hädas olnud lapsepõlvest peale. Ema oli paariaastase tütre pideva nohuga tõsises hädas, sest vene ajal allergiatest eriti midagi ei teatud ning arstid ei mõistnud asjalikku nõu anda. Meditsiiniraamatuid lapates jõudis ta lõpuks järeldusele, et last ärritavad just nimelt kevadised õitsejad. Nüüdseks on Karuks selle paratamatusega juba harjunud, sest allergiat ravida pole võimalik, tuleb vaid ise nähtude suhtes tähelepanelik olla ja nende tekkimisel leevendust otsida. «Olen proovinud tablette, kuid need ei anna mulle mingit tulemust. Ravimitest kasutan praegu vaid silmatilku, mis aitavad silmade sügeluse ja kipituse vastu,» rääkis ta. Hingamist ärritaval ajal käib Maarja Karuks õues võimalikult vähe, ainult siis, kui on hädasti tarvis. Enne väljumist valmistab ta end selleks korralikult ette. «Üllatavalt palju aitab see, kui juuksed kinni katta ja panna ette suured päikeseprillid. Kotis peab alati olema ohtralt pabertaskurätte, sest nina hakkab tilkuma,» selgitas ta. Samuti tuleb tal varuda käikudeks aega, sest kergekujuline astma, mis allergilisel ajal ägenema kipub, ei luba tõtata. Koju jõudes peseb ta kohe duši all õietolmu maha ja vahetab kindlasti rõivaid. Sama peavad tegema ka pereliikmed. «Et õietolmuallergia perioodil ärritab ka igasugune muu tolm ja praht, vahetan ülepäeviti voodipesu ja üritan põrandaid võimalikult tihti niiske lapiga üle tõmmata,» rääkis Karuks. «Kohutavalt käib hingamise peale sigaretisuits, nii et pubides ja baarides viibimine on välistatud.» Tihti esineb õietolmuallergikutel ka teatud toitude talumatust, mis ägeneb just kevadel. «Mina näiteks ei kannata pähkleid, mandleid, mett, halvaad ning mõningaid ravimtaimi, näiteks kummelit ja saialille,» loetles Karuks. «Samuti ei saa ma süüa toorest porgandit, paprikat, tomatit, sellerit, aedmaasikaid, kiivisid, pirne ja kirsse. Õuntest sobivad mulle vaid valged klaarid.» Toidusedel tähelepanu all Eridieedi järgi Karuks siiski ei toitu, lihtsalt väldib neid asju, mis allergiat tekitavad. Mõnikord väljas einestamas käies tuleb seda reeglit siiski rikkuda, sest mõnes toidukohas ei pakuta toite, mis talle sobimatuid aineid ei sisaldaks. Vahel jälle ei suuda ta vastu panna, kui tekib tohutu isu maasikate järele. Kevad on Karuksi sõnul täielik paastuaeg. «Mind aitab palju see, kui loobun kohvist ja magusast ning joon palju vett. See on mu isiklik tähelepanek, mida ükski arst pole öelnud, aga tõesti aitab, kui suhkur menüüst välja jätta. Väldin ka piimatooteid, sest piim tekitab lima juurde,» selgitas ta. Raskel ajal on ääretult tähtis hingerahu, sest stress, mured ja tülid ägestavad allergiat. Peab püüdma hästi rahulik ja rõõmus olla. Üldist enesetunnet parandab ja aitab allergiaga võidelda korralik uni. «Mida vanemaks ma saan, seda ägedamaks kahjuks allergiahood lähevad. Olen õppinud, kuidas hooge vältida ja enesetunnet parandada, siis võib öelda, et tänavu kevadel näiteks ei olnud enam nii hull!» on Maarja Karuks optimistlik. Kuidas kevadel hakkama
saada? • Hangi infot õietolmu esinemise aegade kohta (raadio, ajalehed, internet: www.ilm.ee/allergia). • Viibi õues võimalikult vähe. • Ohutum on olla mere ääres, kasulik on palju ujuda. • Ei ole soovitav käia metsas, heinamaadel, rukkipõllu lähedal; magada heintel. • Väldi pingutust nõudvaid tegevusi, eriti heinatöid. • Hoia autosõidul aknad kinni ja lülita ventilatsioon välja. • Kanna õues (päikese)prille. • Koju tulles võta seljast tänavariided ja pese juukseid. • Maal on õietolmu hulk õhus kõrge hommikuti, linnas õhtuti. Akna ette riputa märg lina või spetsiaalsed kaitsefiltrid. • Paigalda tolmuimejasse peene tolmu filter. Tolmukotti vaheta vähemalt iga kahe nädala pärast. • Tuppa võiks muretseda õhupuhastusseadme. • Ära too tuppa urbadega oksi ega kõrrelistega kompositsioone. • Pesu kuivata toas. • Ära suitseta ega viibi suitsuses ruumis. Allikas: allergoloog Maie Kiisküla |
