Nimelt erineb see Florida üks enim külastatavamaid linnu põhimõtteliselt kõikidest minu varasematest kogemustest ja arusaamadest, milline üks linn välja näeb ja kuidas seal elatakse. Esiteks: kuigi Orlandos elab 1,8 miljonit elanikku, ei näe te ühtegi kohalikku niisama kusagil tänaval patseerimas – neid nagu polekski olemas! Te küll teate, kus need inimesed töötavad: ligi sajas teemapargis, viies tuhandes restoranis, 8 hiigelkaubakeskuses (mis võtavad enda alla 4,6 miljonit ruutmeetrit müügipinda) ja viiesajas luksusega üle külvatud hotellis, kuid kus nad elavad, jääb saladuseks. Elamuid lihtsalt pole! Meelitab ka kohalikke Alles siis, kui lennuk päevasel ajal tagasilendu alustas ja linnale tiiru peale tegi, nägin elurajoone, kus käib ka meie mõistes tavapärane elu. Ei, need pole vaesteagulid, mis turismiatraktsioonidest ja peentest hotellidest eemale puksitud, vaid korralikud, aiakeste ja terrassidega keskklassi kodud. Ühe kohalikuga rääkides selgus, et paljud ameeriklased tulevadki Orlandosse kindla ja tasuva töö pärast (ainuüksi Disney teemaparkides töötab 54 000 inimest) ning stabiilne töö võimaldab ka majanduslikult jalad tugevamalt maha saada, kui nii mõneski teises osariigis. Teiseks: rajoonis, kus teie turistina elate ja liigute, ei näe te ka ühtegi muud asutust peale hotellide, restoranide ja nende vahel laiuvate kaunite linnaparkide ja haljasalade, mis on kahtlemata Orlando teiseks firmamärgiks peale teemaparkide. Linna pargid on üldse klass omaette: taimed, mis meil potis kiduvad ja kunagi õisi ei näita, õitsevad soojas kliimas enamasti kaks korda aastas, teed on puhtad ja rohukamar trimmitud. Meistriklass, peab ütlema! Kuna kogu linn on ehitatud endisele soisele alale, siis kastmisveega ei koonerdata. Ka purskkaevudega, ja tundub, et ka elektriga mitte – prožektoreid ja lampe jagub iga lilleklumbi ja palmi alla ning eriti kui saabute öisel ajal, on vaatepilt tõeliselt lummav. Hotellidega on veel üks vahva lugu – need näevad välja, nagu oleks keegi lastele roosad, kollased ja helesinised mänguklotsid kätte andnud ja öelnud: tee, mida tahad! Samal ajal on klotsikarbis nii dooria sambaid kui ka romantismiajastu rikkaliku ornamentikat, kõik läbisegi nagu Kört-Pärtli särk. Mida pole, selle ehitame Põhjuseid, miks Orlandosse tullakse, on kaks: teemapargid ja šoppingukeskused (mall’id – autor) ja peab ütlema, et enamik ameeriklasi (kodumaised turistid moodustavad valdava enamuse turistidest) tuleb siia elu jooksul mitu korda. Pean möönma, et nii üks kui teine on vaatamisväärsus omaette. Ja mitte ainult, kuigi raha lööte mõlemas sirgu ilmselt hullupööra, ei jää te elamustestki ilma. Ning seda muidugi eelkõige teemaparkides. Ma tean, et jään teemaparkide kirjeldamisega hätta, sest ebatavalisus ja enneolematus rabab teid igal sammul. Kuna valik on tõesti ülisuur ja ahvatlev, soovitan kindlasti teha kodutööd, sest muidu kaotate kohale jõudes lihtsalt pea. 1974. aastat, mil valmis esimene Walt Disney teemapark, loetakse Oralndo uueks sünnipäevaks. Enne seda oli see vaid paarituhandeline linnake, mille elanikud teenindasid läheduses asuva Kennedy kosmosekeskust. Nüüd on endise kosmodroomi territooriumile kokku kogutud kogu USA kosmosevallutuse ajalugu ning selle vaatamiseks varuge päev, mitte vähem. Kuhu iganes te Orlandos ka ei läheks, pidage meeles kaht asja: kõik, mida te näete, on inimkätega loodud ning absoluutselt kõik (ka kaljud, kivid, jõed ja kosed) on kunstlik. Kui üldse kusagil maailmas kehtib moto: kõik, mida meil endal pole, teeme järele. Nii ei maksa teil imestusest pärane silmadega küsida, kuidas saab üle mõistuse suur ahvileivapuu Animal Kingdomi mäe otsa, või kuidas on võimalik samas pargis sõita lumise tipuga Mount Everesti vallutama – siin lihtsalt on kõik võimalik. Ja ometi lasete end kui väike laps ära petta nii troopilisest paradiisist Discovery Cove, kus saab snorgeldada ümber maailma suurima inimkätega loodud korallrahu, saatjaks meetrise läbimõõduga raid ja 10 000 India ookeani vikerkaarekirjut kala. Ja sama juhtub Sea Worldis, kus sel kevadel nägi ilmavalgust suurejooneline vaalade show, mille lõpetab mitte vähem võimas tulevärk pargi keskel asuval järvel. Ja muidugi Animal Kingdomis, kus saate suures autokastis sõita läbi «tõelise» Aafrika ja näha savanniloomi mõnusalt rohtu näksimas. Ja ka Universal Studio’s, kui himust kiljudes Muumia õudusretkel läbi elava tule kihutate... Ja nii võiks läbi võtta kõik 95 kohalikku teemaparki. See on nii kummaline, et isegi siis kui olete täiskasvanu, lähete ikkagi elevile, kiljute vaimustusest ja hirmust, rõõmustate ja lõkerdate ohjeldamatult naerda – sõltuvalt sellest, millises seiklus- või teemapargis te parasjagu viibite. Ning mõtlete koju jõudes nagu kõik teisedki: see oli uskumatu! |
