Tallinna linnapea Jüri Ratase sõnul loodab linn veel tänavu kehtestada Vabaduse väljaku detailplaneeringu, teha tuleval aastal valmis ehitusprojekti ja korraldada riigihanke ning alustada 2008. aastal väljaku ümberehitamist. «2009. aasta suve lõpuks või sügise alguseks peaks praegune olukord olema kadunud,» lausus Ratas eile Vabaduse platsi parklas sõidukite vahel seistes. «Autosid siin enam poleks, need oleksid maa all, ning inimesed saaksid platsil jalutada ja pinkidel istuda.» Luuakse ühisfirma Linnavalitsus kavatseb tänasel istungil heaks kiita kokkuleppe sõlmimise ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva firmaga Varamaad Kinnisvara OÜ, mis näeb ette ühisfirma loomist ligi 440-kohalise maa-aluse parkla rajamiseks Vabaduse platsi alla ja praeguste Kaarli puiestee tenniseväljakute asemele. Just kokkuleppe puudumine tenniseväljakute omaniku Varamaad Kinnisvaraga on linnajuhtide hinnangul seni olnud ala detailplaneeringu vastuvõtmise ja kogu ala ümberehitamise peamine takistus. Kokkuleppe järgi saab linn 70% ühisfirmast ning Varamaad Kinnisvara 30%. Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul hakkab ühisfirma maa-alust parklat ehitama võetava pangalaenu eest. Ta märkis samas, et tõenäoliselt tuleb firmal parkla ehitamiseks välja käia ka oma raha ning seda teeb Varamaad Kinnisvara, kelle osalus ühisfirmas selle eest kasvab. Paari aasta taguse hinnangu kohaselt läheks parkla ehitamine maksma umbes 120 miljonit krooni. Parkla rajamine toob endaga kaasa suure kaevamise Vabaduse väljakul ja selle ümbruses, sest lahti on vaja kaevata nii praegust maapealset autoparklat võõrustav Vabaduse plats kui ka Kaarli puiestee äärsete tenniseväljakute ala. Parklate rajamine pole aga ainus kaevetöö. Nii rajatakse arhitektide Andres Alveri, Tiit Trummali ja Veljo Kaasiku nägemuse kohaselt väljakut läbiva autotee alla lai jalakäijate ala, kuhu pääseks Vabaduse platsile ehitatavast trepistikust. Avar ja valge tunnel Kui praegu kulgeb Kaarli puiestee alt kitsas jalakäijate tunnel, siis uus oleks avar ja valgusküllane, sinna tuleksid ka kauplused. Päevavalgus hakkab maa-alusesse maailma paistma läbi suure klaaskatuse, mis rajatakse kahe sõidusuuna vahele, kus praegu pargivad autod. Just parkivate autode viimine maa alla ja jalakäijate kasvav liikumisvabadus tähistavad suurimaid muutusi pealinna esindusväljakul. Suur marmor- või graniitplaatidega kaetud jalakäijate ala hakkaks tulevikus laiuma Jaani kirikust Toompea tänavani ning seal oleks koht ka pinkidele ja tänavavalgustusele. Alveri sõnul võiks jalakäijate alal olla oma koht väikesele vabaõhulavale, kus saaks anda etendusi ja kontserte. Samuti võiks jalakäijate alal suvel olla vabaõhukohvikuid. Vabaduse väljaku ümberkujundamine • 1997 detsembris pakub toonane linnapea Ivi Eenmaa välja, et Vabaduse väljaku võiks ümber kujundada. Eesmärgiks on kaotada sealt parkla, muuta väljak puhke- ja jalakäijate alaks ning leida koht vabaduse monumendile. • 1998 kevadel korraldab linn ideekonkursi. Parimaks tööks hinnatakse arhitektide Andres Alveri, Tiit Trummali ja Veljo Kaasiku töö «Pietro del Primo». Sügisel tellib linn neilt detailplaneeringu. • 2001 avalikustab linnavalitsus ala detailplaneeringu ja kiidab selle heaks, kuid planeeringu massilise protestimise tõttu jääb see volikogu heakskiiduta. • 2003 suvel otsustab linnavalitsus muuta planeeringu lähteülesannet, lootes sellega täielikult seiskunud planeeringuga edasi minna. Aasta hiljem läheb planeering uuesti avalikustamisele. • 2004 sügisel esitavad arhitektid planeeringu täienduse, millega vabaduse monumendi asupaigaks saaks Ingeri bastioni müüride väljakaevamisega Mayeri treppide kõrvale tekkiv tühi plats. • 2005 kiidab linnavalitsus uuesti planeeringu heaks ja korraldab selle avalikustamise. Esile kerkib maa-aluse parkla rajamise probleem ning linn alustab Kaarli puiestee tenniseplatse omava erafirmaga läbirääkimisi parkla ehitamiseks üheskoos. Vabaduse monumendi asukohaks määratakse Harjumäe nõlv. Allikas: PM |
