Tallinna Ülikooli õppehoonete seintel reklaamib end psühhiaater Anti Liiv, kutsudes abivajajaid vastuvõtule. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Agnes
Minu ema pingutas selleks et elada huvitavat elu. Jutt tuleb sinna juurde ise. Sa ise saad oma elust...
Agnes
Mu laps imestab et kogu nende klass tahab minna pärast põhikooli kutsekooli. Need kes tahavad, ei im...
|
|
Eesti Kunstiakadeemias on üliõpilaste tarvis palgal psühholoog, kes võtab tudengeid vastu kahel päeval nädalas. Tartu Ülikoolis hakatakse aga koguni koolitama tugitudengeid – kutselise nõustaja käepikendusi.Tudengitel on üha rohkem võimalusi, selgub aga, et see toob kaasa ka uusi muresid, märkis Tartu Ülikooli üliõpilaspsühholoog Ivi Niinep. Näiteks on väga populaarseks muutunud välismaal õppimine. Tagasi tulles aga ei saada koduülikoolis miskipärast järjele või tundub, et eriala pole enam atraktiivne. Probleemid suhetega Palju on probleeme suhetes eakaaslaste ja vanematega, samuti paarisuhetes. «Igasugused probleemid suhetes mõjutavad aga ka õppimist,» kinnitas Niinep. Ta lisas, et tema kabinetti tullakse eelkõige pärast sessi, kui tulemused on selgunud, ja avastatakse ahastusega, mida kõike pole jõutud ära teha. Tihti tuleb ka ette tõsiseid kohanemisprobleeme – mujalt tulnud noorele on võõras nii linn kui ka ülikoolisüsteem, vahetub sõpruskond, pere on kaugel. «Ühtpidi on rohkem vabadust, teisalt jääb kodukanti maha kogu noore inimese tugi,» selgitas Niinep. Sageli juhtub, et tudeng on algul väga suures vaimustuses, sisustab oma aja ohtrate loengute ja kohtumisõhtutega. «Seda energiat jagub paraku vaid paariks-kolmeks kuuks,» tõdes Niinep. Eesti Kunstiakadeemia üliõpilasesinduse liige Liisi Napp ütles, et temal ei ole psühholoogi ega ravimite abi vaja läinud. «Saan oma mured emale ära rääkida, aga mõnel üliõpilasel on psühholoogi kindlasti vaja,» leidis ta. Napp lisas, et ei ole ka oma kaaslaste käest kuulnud, et nemad või keegi nende tuttavatest õpilastest psühholoogi juures käiks. «Aga see ongi privaatne teema, mida teistega ei arutata,» nentis ta. Nappi sõnul on üliõpilaste peamised stressiallikad seotud toimetulemisega. «Selleks, et õppemaksu maksta, peavad tasulistel kohtadel õppijad kooli kõrvalt tööl käima,» rääkis Napp. Ka TÜ tudeng Monika Urb pole siiani psühholoogi abi vajanud, sest on saanud oma mured lähedastega läbi arutada. Temagi tunnistas, et vahel kisub asi pingeliseks küll. Kodukoha vahet sõitmine kurnab omajagu, pingelisel sessiperioodil tekib tunne, et enam lihtsalt ei jõua ja ühel hetkel võib tunduda, et parim lahendus on kõigele käega lüüa. Pole jõudu õppida Psühholoog on tudengeid tasuta nõustamas eelmisest sügisest ka Eesti Maaülikoolis. Psühholoog Marju Koore sõnul puudutavad probleemid peamiselt õpitahet ja suhteid. «Ei leita jõudu õppida ja selle taga võib olla tihti vale erialavalik,» rääkis ta. «Üllatas suhteprobleemide rohkus noortel inimestel, eriti kaugemalt tulnud tudengid tundsid ennast üksikuna ja neil oli raske sõpru leida.» Tihti alustasid tudengid Koore sõnul juttu sellega, et nad tahavad antidepressante. «Mina ravimeid välja kirjutada ei saa, saan nad suunata psühhiaatri juurde, kuid sellest tudengid loobusid ja hakkasid pigem minu juures teraapias käima, enamik kaks-kolm korda, mõned terve aasta,» rääkis ta. Tallinna Ülikool, mille tudengid avaldasid psühholoogi järele soovi juba 2004. aasta küsitluse ajal, võtab psühholoogi tööle tõenäoliselt jaanuaris. «Minu hinnangul on 20. eluaastate algus aeg, kus tehakse palju väga tähtsaid otsuseid ja on hea, kui on olemas inimene, kelle juurde kahtluste korral minna,» ütles Tallinna Ülikooli karjäärinõustaja Ethel Eharand. |
