|
Otsing
Tarbija24.ee
|
|
|
Uudised
 |
Talv toob väikeste asulate elanikele ülisuured arved
14.09.2006 10:18
Marko Suurmägi
Algaval kütteperioodil võib Sürgaveres suuremat
korterit pidava inimese soojaarve ulatuda 3500 kroonini, sest sooja hinnad
kerkivad järsult.
|
| |
|
|
Foto: Sakala |
|
|
«Olukord on väga kurb: toasooja hind muutub elanikele
tõeliselt koormavaks,» nentis Suure-Jaani Vallavalitsuse liige Lembit Kruuse
Sakalale. «Praegu on inimesed veel üllatavalt rahulikud, kuid kevadeks võib
olukord päris hull olla.»
Lembit Kruuse rääkis, et põlevkiviõli hind on
aastaga kerkinud kolm korda ning kõige suurem hinnatõus tabab just väiksemaid
asulaid, kus tarbijaid on vähe. «Samal ajal elavad seal just väiksema
sissetulekuga inimesed,» lausus ta.
Sooja hind tegi põlevkiviküttel
olevates asulates suure hüppe eelmisel talvel ja siis otsustas riik sealseid
elanikke toetada. Enamikus valdades kompenseeriti inimestele see osa
hinnatõusust, mis ületas 20 protsenti. Tänavu niisugust toetust enam ei tule ja
inimesed peavad arvetega ise hakkama saama.
Eelmise aasta hindadu
arvestades kulus neljatoalises korteris elaval Mustla inimesel kõige külmemal
talvekuul küttele 2816 krooni, millest 915 krooni kompenseeris talle riik.
Megavatt-tunni eest küsiti Mustlas mullu 880 krooni. Tänavu maksab soojus mitmes
asulas veel rohkem ning näiteks Sürgaveres võib sama suure korteri omanik
arvestada väga külma ilma puhul isegi 3800 krooni suuruse arvega.
Sürgavere kortermaja vanema Rein Aidaku arvates on ilmselge, et
soojaarved lähevad talvel väga suureks. «Mullu saime hakkama, kuid nüüd on küll
hirm, et mis talvel juhtub,» ütles ta. «On kartus, et keegi elanikest ei suuda
maksta ning maja jääb tootjale võlgu.»
Kui inimene suurte küttearvete
tasumisel hätta jääb, võib ta pöörduda omavalitsuse poole, et saada
toimetulekutoetust.
Võhma linnapea Avo Põdra arvates on võimalik, et sel
talvel suureneb vajadus toimetulekutoetuste järele. «Olen siiski kindel, et meie
linnal on toetuste maksmiseks raha,» sõnas ta. «Aga pilt pole saabuva talve eel
üldse kena.»
Aastaid on Viljandimaal toasooja hind kõige madalam olnud
Karksi-Nuias, kus kütab kohalik puidutööstus Textuur. Karksi valla
majandusspetsialisti Tõnis Lauriku andmete kohaselt pole firma sooja hinna
tõstmist taotlenud ka tänavu.
Viljandis, kus hind on samuti aastaid
samal tasemel püsinud, kerkib see aktsiaseltsi Esro taotluse põhjal detsembris
ligi sada krooni megavatt-tunni kohta. «Hoiame hinda nii madalal, kui oskame,»
kommenteeris Esro juhataja Jaan Saar. Ta lisas, et ettevõte ei saa hinda
kujundada, sest põletatava kütuse maksumus sõltub valitsuse poliitikast.
Mullusega võrreldes odavneb küte oluliselt aga Mustlas. Kevadel maksis
megavatt-tund 880 krooni, kuid sellest aastast seal kütma asuv aktsiaselts
Avoterm langetab hinda 650 kroonile. «Suur tootja suudab pakkuda odavamat hinda
kui väike valla munitsipaalasutus,» põhjendas Tarvastu vallavanem Alar Karu
langust. Ettevõte ja vallavalitsus kavatsevad Mustla kütmiseks lepingu sõlmida
septembrikuu jooksul.
Kütteperiood algus sõltub ilmadest. Soojus jõuab
radiaatoritesse elanike soovi järgi enamasti oktoobri algul või keskpaigas.
SELGITUS
Heido Vitsur, majandusministri
nõunik
Algaval talvel riik hinnatõusu kompensatsiooni ei maksa,
sest see haarab kõiki kütuseliike. Mullu tegi hind suure hüppe neil, kes said
sooja põlevkiviõli katlamajadest, kuid nüüdseks on kallinenud kõik kütused,
kõige rohkem isegi gaas.
Tegemist on juba loodusõnnetusega või õigemini
kõiki hõlmava protsessiga. Hinnatõusu kompensatsiooni mehhanism peaks hakkama
käima toimetulekutoetuste kaudu. |
|
|
|
|
|
|
Kaebusteraamat
|
|
