Varjupaigast koera võtmine on väga üllas tegu, ent selle juures tuleb arvestada, et loom võib olla minevikus palju üle elanud ja tema psüühikaga ei pruugi kõik korras olla.

Enne varjupaigakoera kojutoomist tasub temaga jalutama minna, et näha, kuidas ta suhtleb inimestega ja käitub võõras ümbruses. Kui koer reageerib agressiivselt või aralt, võib olla tegemist probleemse isendiga.

Samal teemal: Igakuist pesu vajab nii toa- kui õuekoer (6)

VIIMASED KOMMENTAARID Hey Olen seda juttu  lugenud ja kuulnud  kordi ja kordi. Aga  mis sest kasu on -  räägi palju tahad,  inimese... to ??? Jah siin jutus on  midagi mida ei teata,  sest miks muidu  võetakse koer ja  hiljem ta tänavale  visataks... Teised kommentaarid

Algajale koerapidajale võib selline koer parajaks pähkliks osutuda ning tal on kergem võtta korras psüühikaga loom.

Kutsikad kohanevad kiiremini kui vanemad koerad, sest üldjuhul on nad vähem traumeeritud. Täiskasvanud koeral on juba väljakujunenud iseloom, millega uus peremees arvestama peab.

Koer võib kõike karta

Koer võib traumeeritud olla eri põhjustel, näiteks pidevast kodu vahetamisest, väärkohtlemisest, hüljatusest või halvast elukvaliteedist. Enamasti käitub traumeeritud koer ootamatutes olukordades närviliselt, agressiivselt või aralt.

Olukorrad, mis normaalses kodus üles kasvanud koertele on täiesti tavalised – näiteks omaniku toast lahkumine, teiste loomadega koos söömine –, võivad varjupaigast võetud koerale alguses stressi tekitada.

Ta võib karta lapsi või teatud tüüpi inimesi, äkilisi liigutusi, kõva häält, liiklust jne.

Koerale tuleb kiiresti selgeks teha, kes on peremees. Eriti vajalik on see täiskasvanud koerte puhul, kes kipuvad juhtimist enda kätte võtma. Omanik peab sellisel juhul olema väga resoluutne ja järjepidev, ent mitte iialgi karm.

Mure ei lahene üleöö

Ebameeldivuste ilmnedes ei tasu uut sõpra kohe jälle hüljata ning varjupaika tagasi viia, sest iga selline võtmine-jätmine traumeerib koera järjest enam.

Psüühilised probleemid ei lahene üleöö, nendega tuleb järjepidevalt tegeleda. Probleemide korral tasub abi küsida koolitajatelt, sest omapäi tegutsedes võib tahtmatult olukorra hullemaks muuta.

Koerale tuleks anda aega kohanemiseks uue pere ja koduga. Algul pisut tusasena tundunud koer võib hiljem osutuda väga sõbralikuks.

Kodutute loomade varjupaigad

• Haapsalu kodutute koerte varjupaik. Jalaka 78, Haapsalu. Tel (47)34 368.

• Kohtla- Järve varjupaik. Metsa 3, Kohtla-Järve. Tel 528 1544, (33)75 050.

• Kiviõli koerte varjupaik. Vabaduse 17a, Kiviõli. Tel (33)51 569.

• Loomade Hoiupaik MTÜ. Viljandi mnt 24d, Tallinn. Tel 635 2407.

• Paide koerte varjupaik. Kirna, Türi vald, Järvamaa. Tel 5397 4088.

• Pärnu kodutute loomade varjupaik. Raba 32, Pärnu. Tel 449 5565, 524 6705.

• Rakvere linna koerte varjupaik. Lennuki 3-6, Rakvere. Tel (32)41 087, 5591 2055.

• Saaremaa lemmikloomade turvakodu. Tel 5560 1990, 5622 9613, 5344 9467.

• Tartu kodutute loomade varjupaik. Raadi 91k, Tartu. Tel 5333 9272.

• Valga koerte ja kasside varjupaik. Laatsi 13, Valga. Tel 515 8677.

• Viljandi kodutute koerte varjupaik. Jämejala, Pärsti vald, Viljandimaa. Tel 5390 2273.

• Võru kodutute koerte varjupaik. Räpina mnt 22, Võru. Tel 529 9558.

Allikas: www.koer.ee