| | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | plaaster
Meil on olemas ka kurdid. Varsti pean nõretavast solidaarsusest koos konnasilmaplaastriga ostma ka ...
kristof
Ootan, et ravimitel oleks ka eestikeelne kiri, mida alati ikka veel ei ole!
|
|
Praegu on punktkirjaga ravimipakendeid apteekides müügil veel üsna vähe, kuid punktkirja ehk Braille´ kirja lisamine pakenditele toimub järk-järgult, ütles ravimiameti ravimite osakonna juhataja Katrin Kiisk. Nycomed SEFA ASi meditsiini ja registreerimisosakonna juhataja Tambet Orrini sõnul hakkas pimedate kirjas ravimitele kantava ravimi nimetuse ja toimeaine sisalduse nõue kehtima 2005. aasta novembris. Kõik ravimid, mis tulevad müügile pärast seda, peavad olema punktkirjaga varustatud. Hind ilmselt pisut tõuseb Juba müügil olevate ravimite pakendid tuleb markeerida ravimi müügiloa uuendamisel. Et ravimid tuleb ümber registreerida iga viie aasta järel, kulub Orrini hinnangul kõikide ravimite punktkirjale üleminekuks samuti viis aastat. «Praegu on Nycomed SEFA müüdavatest ravimitest punktkirjaga varustatud 5-10 protsenti,» märkis ta. Orrin nentis, et punktkirja lisamise tõttu pakendile ravimid ilmselt kallinevad mõnevõrra. «Kahtlemata tähendab see ravimitootjale täiendavaid kulutusi ja toob kaasa osa ravimite kallinemise,» lausus ta. «Näiteks tõusis seoses punktkirja juurutamisega oluliselt Nycomedi kasutatavate voldiketikettide hind. Eks ravimifirmad peavad väga täpselt jälgima, mida nõutakse.» Kui suure hinnatõusu punktkirja lisamine ravimipakenditele kaasa toob, ei osanud Orrin öelda. «Ravimid, mille läbimüügi kogused on suuremad, kallinevad vähem,» selgitas ta. «Väiksemate koguste puhul on tõus jälle suurem. Osaliselt katavad ravimifirmad selle hinnatõusu omavahendite arvelt, aga lõppkokkuvõttes tähendab see tarbijale siiski teatud hinnatõusu.» Punktkirja loevad vähesed Ravimitootjate Liidu juhatuse esimees Rauno Pugonen väitis, et ravimite omahind küll tõuseb, kuid tarbijaid see ei mõjuta, sest kehtivad ju ravimite piirhinnad. Eriti väheusutav on tema sõnul retseptiravimite hinnatõus. Orrini sõnul on vaegnägijaid Eestis suhteliselt vähe ja kaugeltki mitte kõik nad ei valda punktkirja. «Seega on punktkirja juurutamine Eesti ja kogu Euroopas kõige ehtsam solidaarsuse avaldus, mille ülejäänud ühiskond kinni maksab,» tõdes Orrin. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevjuht Eduard Borissenko ütles, et punktkirja oskajate arv jääb alla 300, neid, kes võiks kirja osata, on aga tuhatkond. «Punktkirja lisamine ravimipakenditele on Euroopa Pimedate Liidu tegevuse tulemus,» nentis ta. «Mis sest, et neid inimesi on vähe, aga iga ühing hoolitseb oma liikmete eest ja eks neid inimesi on Euroopas rohkem. Euroopa Liidus on normiks seatud, et kõik inimesed tunneks ennast võrdsetena.» Punktkirja lisamist pakenditele nimetas Borissenko ühiskonna sammuks selle poole, et pimedad saaks iseseisvamaks. Varem on tema sõnul ravimitel kasutatud ka kleepribasid, kuhu sai punktkirja peale kanda. Punktkirjaga ravimeid on veel vähe müügil • Tallinnas Viru keskuses asuvast Ülikooli apteegist öeldi Kasule, et pimedate punktkirjaga varustatud ravimikarbid alles hakkasid neile müügile jõudma. Käsimüügiravimitest, mille pakendil ka punktkiri, on müügil juba näiteks mõningad valuvaigistid – geel Olfen ja tabletid Ibumetin. • Punktkirjaga varustatuna leiab müügilt ka mõned kurgutabletid, vitamiinid ja valuvaigistavad plaastrid. Firmadest on esindatud Mepha ja Nycomed SEFA. Apteegi esindaja sõnul maksavad punktkirjaga varustatud ravimid sama palju kui nö tavalised. Allikas: PM |
